Keskkonnasääst merenduses põhinegu rahvusvahelistel kokkulepetel

Teadaolevalt kehtestas Rahvusvaheline Mereorganisatsioon vastavalt MARPOL VI lisale erinevad nõuded väävliheidete kogustele erinevates piirkondades. Läänemeri, Põhjameri ja Inglise kanal on kuulutatud väävliheite kontrollpiirkonnaks ning nendes on kehtestatud saaste vähendamiseks märkimisväärselt karmimad nõuded. Alates aastast 2015 tohib neis piirkonnis kasutada laevakütuseid, mille väävlisisaldus ei ületa 0,1 protsenti, samas kui teistele piirkondadele nähakse ette, et väävlisisaldus ei tohi alates aastast 2020 ületada 0,5 protsenti.

Seda teemat käsitlesin ka 24. septembril Tallinnas toimunud VI rahvusvahelisel merenduskonverentsil, kus mainisin, et laevakütuse väävlisisaldus on väga oluline teema nii kaubandussektorile kui ka keskkonnale. Läänemerd loetakse üheks maailma kõige saastatumaks mereks, mistõttu on äärmiselt oluline igasuguse tegevuse reguleerimine selles piirkonnas.

Samas pole lahenduseks, kui Euroopa Liit tuleks välja omapoolsete nõuetega, kuid mis ei kehti kolmandatele riikidele, - me seame endi merendussektori ebavõrdsesse konkurentsi. Olukorda peab lahendama rahvusvaheliselt, nii et kehtestatavad nõuded oleksid reaalsed ja kehtiksid kõikidele alustele, mis Läänemerel sõidavad, mitte ainult Euroopa Liidu liikmesmaade laevadele.

Lisaks kaasneb ebaratsionaalsete nõuete kehtestamisega kaubaveo kandumine merelt tagasi maanteele, mis on oluliselt keskkonnavaenulikum ja -ohtlikum. Seetõttu toetan selles küsimuses Eesti ja Soome valitsuse ning Euroopa Laevaomanike Assotsiatsiooni seisukohti, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni otsus tuleb üle vaadata ning kehtestada kõikidele EL-i piirkondadele ja neis liikuvatele laevadele võrdsed reeglid.

VILJA SAVISAAR-TOOMAST, Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liige

Jaga |