Linnaplaneerimine on looming

TAAVI AAS,      02. mai 2007


Tänavu märtsis pärast viieaastast tööd ameti maha pannud linna peaarhitekt Ike Volkov kurtis, et oleks soovinud tegelda arenguvisioonide väljatöötamisega, ent peamise aja röövis detailplaneeringute menetlemine ja administratiivne töö enam kui 100 alluva juhtimiseks. Süsteem hävitas loomingulisuse ning nappivas ajas kuhjus lahendamist vajavaid probleeme sedavõrd, et tunnustatud arhitekt otsustas aja maha võtta.

Meie arusaam linna peaarhitekti ülesannetest on seni lähtunud tolle aja arusaamadest, mil Eesti suurimaid linnu kujundasid jõuliselt niisugused legendaarsed isiksused nagu Eugen Habermann, Olev Siinmaa ja Arnold Matteus. Aeg on muutunud ning sellega koos teisenenud ka linnaplaneerimisele esitatavad nõudmised ja ootused. Praeguse majanduskasvu ja ehitusbuumi tingimustes on raskuskese üksikmajade arhitektuurselt väljanägemiselt nihkunud üldplaneeringute innovatiivsusele, oskusele hoomata pikemaajalisi perspektiive.

Looja ja administraator

Planeerijate peaülesanne on olemasoleva linnaruumi ja kavandatavate arendusalade sidustamine tasakaalustatud otsustusprotsessi kaudu. Üha olulisemaks muutub erinevatel tasanditel urbanistliku informatsiooni läbitöötamine ning rakendamine perspektiivsetes visioonides tagamaks olulise osa elanike ootustele vastava linnaruumi kujundamist.

Linna arenguprotsesside suunamiseks vajame senisest avaramat lähenemist multifunktsionaalsete keskuste, rekreatsiooni- ja arengualade ning transpordivõrgustiku väljaarendamisele, erinevatest ajastutest pärit hoonestute sulandamisele ühtseks toimesüsteemiks. See vajab aega ja süvenemist, mida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhil ehk linna peaarhitektil tema ülesannete killustatuse tõttu nappis. Arvestades üldplaneeringute ja teemaplaneeringute olulisust, otsustas Tallinna linnavalitsus teha planeerimisameti senises juhtimissüsteemis muutuse, vabastades peaarhitekti administratiivtööst ning rutiinsest detailplaneeringute menetluse järelevalvest, et ta võiks kogu loomepotentsiaali suunata arenguvisioonidega tegelemisele.

Linnaplaneerimisameti administratiivtööd, detailplaneeringute, ehitusjärelevalve ja geoinformaatika teenistusi, juriidilist osakonda ja arhiivi hakkab koordineerima ameti tegevjuht. Tööülesanded jaotuvad loogiliselt kahe erineva ettevalmistusega inimese vahel, kellest üks on arhitektist loovisik, teine tugev administraator.

Lai tööpõld

Tööd uuel linnaarhitektil jätkub. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on algatanud lisaks Põhja-Tallinna, Kristiine, Haabersti ja Lasnamäe elamualade üldplaneeringule ka Lasnamäe tööstuspiirkonna planeeringu. Kehtestamisel on Pirita üldplaneering, vastuvõtmisel Nõmme planeering ning teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas". Jätkub töö Tallinna rohealade teemaplaneeringuga ning planeeringuga "Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed". Käesoleval aastal algatatakse Paljassaare „Natura 2000" ala ning Nõmme maastikukaitseala planeeringud, mille käigus töötatakse välja ka kaitsealade projekteerimise metoodika.

Olulise urbanistikauuringuna väärib nimetamist „Valglinnastumise mõjude vähendamise alusuuring", mis valmimisel aitab viimasel kümnendil intensiivistunud protsessi täpsemalt käsitleda, näidates sellega kaasnevate negatiivsete mõjude tasakaalustamise võimalusi.

Peale linnaosade üldplaneeringute ja teemaplaneeringute kehtestamist muutub ruumiline areng lähikümnenditel sihipärasemaks, me suudame linnaruumi paremini kasutada ning luua inimsõbraliku keskkonna. Kuid ka seejärel jätkub üldplaneeringute täpsustamine, uute teemaplaneeringute ja alusuuringute väljatöötamine. Nii nagu Tallinn iial ei valmi, ei lõpe ka visioonide väljatöötamine pealinna sihipäraseks arenguks.

Arhitektide Liidu võimalused

Peaarhitekti vabastamine administreerivast ja tehnilisest tööst võimaldab linnavalitsusel edukamalt jätkata senist koostööd Arhitektide Liiduga, kellelt ootaks oma liikmetele mõeldud koolituste ja arutelude kõrvalt ka avalikkuse senisest sügavamat teavitamist planeerimisprotsessidest nii meil kui ka mujal. Ma ei näe mõtet vastandumises mõnede üksikute objektide üle diskuteerides, pigem ootaks tublilt loomeliidult arhitektuuri kui loomingu propageerimist ja tutvustamist võimalikult laialdasele huviliste ringile. Kindlasti peitub põhjus, miks mitmed ajakirjanikud kõnelevad nn kolemajadest selles, et ei osata õigesti hinnata nüüdisaegse arhitektuuri reeglistikku ja lähtealuseid. Siin aitaksid Arhitektide Liidu poolt meediale korraldatavad teabepäevad. Teemat tundes ei kalduta andma üheülbalisi hinnanguid. Arhitektide Liit võiks mõelda ka arendajate koolitamisele. Igatahes oleks see konstruktiivsem lähenemine kui kehvade planeeringulahenduste kirumine ajaleheveergudel.

Loodan, et Tallinna linnaplaneerimises seisavad ees uutele ideedele avatud loomingulised ajad, kus heade visioonide ja ideede teostamisele aitavad kaasa kõik asjasthuvitatud loomeinimesed ning planeerimistegevusega seotud ametnikud.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)