Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Mida progressiivsem maksustamine, seda õnnelikum rahvas

JANI KAARO,      14. detsember 2011

Ajalehes Helsingin Sanomat ilmus kirjutis, mis rajaneb 2007. aastal Gallupi poolt läbi viidud küsitlusele 54 riigis. Küsitlusest järeldub, et astmelise tulumaksuga maades on inimesed õnnelikumad kui nendes riikides, kus tulumaks on kõigil ühesugune. Kesknädal vahendab selle kirjutise oma lugejatele.
 


JANI KAARO


Kui riigis on rahvas õnnelik, kuulub osa sellest õnnest maksuametile. Värske uuring osutab, et progressiivne ehk astmeline tulumaks lisab rahvastele õnnetunnet.

Progressiivse maksustamise all mõeldakse süsteemi, kus maksuaste tõuseb koos maksustatava summaga, nii et kõrgema tulutasemega maksjail on kõrgem maksuprotsent kui madalapalgalistel.


Kanada ja USA ülikoolide ühisuuring

Kanada ja USA ülikoolide poolt ühiselt teostatud uuringus kasutati ära Gallupi 2007. aastal 54 riigist kogutud materjali. Küsitlusele vastas siis ligi 60 tuhat isikut.

Vabatahtlikud vastasid küsimustele selle kohta, kui rahul nad on üldise elukvaliteediga ja kas neil oli positiivseid kogemusi, näiteks kas neile naeratati ja kas nad tundsid ennast väärtustatuna või olid nende kogemused peamiselt masendavad. Lisaks sellele küsiti vabatahtlikelt, kui rahul nad olid niisuguste avalike teenustega nagu kooliharidus ja puhas õhk.

Seos astmelise maksustamisega selgitati välja, võrreldes vahet kõrgeima ja madalaima maksuastme vahel. Taustategurid nagu perekonna suurus ja sotsiaalabi saadavus võeti arvesse lõppanalüüsis.


Avalikud teenused tähtsad

Tulemused osutasid selgele seosele astmelise maksustamise ja rahva õnnetunde vahel.

„Mida progressiivsem maksustamine, seda õnnelikum rahvas," võttis uuringu kokku seda juhtinud psühholoog Shigeiro Oishi Virginia ülikoolist. Astmelise maksustamisega riikides olid inimesed rohkem rahul üldise elukvaliteediga ja neil oli iga päev rohkem positiivseid kogemusi.

Oishi sõnul võib suurt osa õnnelikkusest seostada inimeste rahuloluga selliste avalike teenustega nagu liiklusolud ja haridussüsteem.

Üllatav on aga tõik, et sellel, kui palju raha riigid panid neisse teenustesse, oli hoopis negatiivne mõju rahva õnnetundesse. Oishi avaldas arvamust, et kummaline tulemus võib osutada sellele, et avalikesse teenustesse paigutatud raha hulk üldse ei pruugi tagada nende teenuste tõhusust.


(Uurimus avaldati Psychological Science-sarjas)




Viimati muudetud: 14.12.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail