Eestis tõhus riigivalitsemine

Samuti on Eesti esikohal digiteenuste pakkumises. Eesti paistab silma teistest kõrgemate näitajatega kõigis neljas valdkonna näitajas: teenuse kättesaadavus, läbipaistvus, avatus teiste riikide kasutajatele ning tehnilistes eeldustes teenust pakkuda.

Esikohta hoiab Eesti ka maksude administreerimises. Sotsiaalkindlustuse administreerimisel on Eesti riikide üldarvestuses kolmandal kohal. Keskmisest veidi paremad oleme ka õigusloome (6. koht), fiskaal- ja finantsjuhtimise (7.) ning kriisi- ja riskijuhtimise valdkonnas (8.).

Kõige madalamalt hinnatakse Eesti puhul avaliku teenistuse esindatust (28. koht). Kehva koha põhjusteks on Eesti puhul väike naiste osakaal avaliku teenistuse juhtide hulgas ning vähemuste vähene esindatus avalikus teenistuses.

Kõige tõhusamaks hinnatakse avalikku teenistust Kanadas. Kanadale järgneb Uus-Meremaa, Austraalia, Suurbritannia, Soome ja Rootsi. Eestist tahapoole jäävad näiteks Norra, USA, Holland, Iirimaa.

Avaliku teenistuse tõhususe indeksit uurib Blavatnik School of Government at the University of Oxford ja Institute for Government. CiSE indeks jaguneb 12 kategooriaks, mis omakorda jagunevad 76 mõõdikuks. Indeks tugineb erinevate organisatsioonide kogutavatele andmetele, teiste hulgas OECD, Maailmapank, ÜRO, Eurostat, Transparency International. Erinevad näitajad on kogutud vahemikus 2011-2016.

Uuringu tulemustega saab tutvuda aadressil:

http://www.bsg.ox.ac.uk/international-civil-service-effectiveness-index

Jaga |