![]() Riigikogu liikmed lõid Rail Balticu toetusrühmaRiigikogu pressitalitus, Kn, 18. detsember 2013Riigikogus moodustati Rail Balticu toetusrühm, mille eesmärk on tõhustada osapoolte vahelist suhtlemist ja teha selles valdkonnas seadusloome alast järelevalvet. „Soovime toetada Rail Balticu raudteetrassi valmimist selliselt, et kõik osapooled oleksid protsessi kaasatud. Kodanikuliikumine „Avalikult Rail Balticust" on riigile tõsine partner ja nendega koostöös on võimalik saavutada häid lahendusi," ütles kohtumise korraldaja ja toetusrühma eestvedaja, Riigikogu liige Kalle Palling. Palling lisas, et kodanikuliikumise esindajad pakkusid probleemidele konkreetseid lahendusi. „Esmapilgul ei paistnud selliseid lahendusi, mida oleks võimatu saavutada, kuid kindlasti on vaja teha kompromisse," sõnas Palling. Laiapõhjalisel ümarlaual osales ligi 70 inimest, nende seas kõikide Riigikogu fraktsioonide esindajad, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, Rapla, Pärnu ja Harju maavanemad, esindajad kodanikuliikumisest „Avalikult Rail Balticust", Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Justiitsministeeriumist. Ümarlaua korraldamist palunud kodanikuliikumise „Avalikult Rail Balticust" esindajad tõid peamise probleemina välja selle, et siiani ei ole piisavalt kaasatud raudteetrassi kavandamisse teadlasi, eksperte ja kohalikku elanikkonda. Teise probleemina toodi esile kiirustamine trassi planeerimisel, mistõttu on praeguses plaanis puudujääke, mis on seotud asulate ja põllumajandusmaade poolitamisega. Kahjude hüvitamiseks pole hetkel ette nähtud kompensatsioone. Selle küsimuse lahendamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel juba algatatud seaduse muutmine. Eraldi probleemina tõsteti esile trassi läbimist Nabala karstialast, mis asub rohevõrgustiku tuumalal koos Rahaaugu ja Tammiku Natura-looduskaitsealadega. Kodanikuühenduse Nabala Keskkonnakaitseühing hinnangul tuleb seda vältida. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus teatas, et ekspertiisi kohaselt on sellesse piirkonda kaitseala moodustamine põhjendatud. Samuti tuleb hinnata teiste alade mõju elu- ja looduskeskkonnale. Ümarlaual käsitleti ka rongipeatuskohtade rajamist suurematesse asulatesse, nagu Rapla ja Pärnu. Arutati Rail Balticu ühisettevõtte loomisega seotud probleeme ning võimalikkust viia trass läbi Tartu ja Valga. Viimati muudetud: 18.12.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |