Partnerina Moskvas

TOOMAS ALATALU,      21. aprill 2004


Eestimaa ja Venemaa suhtlemise aktiivsus pole kiita. Riigikogu väliskomisjon käis viimati Moskvas 1996. aastal, Riigiduuma väliskomisjoni esindus oli Tallinnas 2000. aastal. Olukorras, mil Venemaal toimub järjekindel võimu tsentraliseerimine, on omamoodi märkamatult käivitunud uus ja kõrgem suhtlustasand kahe riigi vahel – Riigikogu väliskomisjoni ja Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni vahel.

Pearollid riikide vahelisel suhtlemisel kuuluvad kahtlemata Marko Mihkelsonile ja Mihhail Margelovile, kes said tuttavaks ühel rahvusvahelisel konverentsil. Kuna Margelov esindab nõukogus Pihkva oblastit, otsis ta mõistagi jutukaaslast naabrusest. Mõni aeg hiljem, kui ka Mihkelsonist oli saanud poliitik ja mõlemad said lähetuse Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse, oli kerge kokku leppida kahe komisjoni esindajate kohtumises, mis sai teoks mullu novembris.
Algul päev Pihkvas, seejärel Otepääl ja Pühajärvel. Sestap said Föderatsiooninõukogus kokku juba vanad tuttavad. Võõrustajate seltskonna esinduslikkust tõstis Föderatsiooninõukogu aseesimehe Troshini ja kogu väliskomisjoni tipu aktiivne kaasalöömine.

Eestlased sillutasid Putinile teed

Kõrgele avalöögile järgnes vastuvõtt Riigiduumas, kus meie vastu istus sealse väliskomisjoni uus juht Konstantin Kossatshov. Seejärel leidis meie tarvis aega ka Riigiduuma asejuhataja Oleg Morozov (nagu teada, kuuluvad kõik juhtivad ametipostid Venemaa praeguses parlamendis valitsevale parteile Ühtne Venemaa).
Teise päeva tipuks oli külaskäik Putini kauaaegse nõuniku, äsja Euroopa Liitu Venemaa presidendi eriesindajaks määratud Sergei Jastrzhembskiga, kes osutus meeldivaks jutukaaslaseks. Tee tema juurde sillutas Kremli nende paleede külastamine, mida kogu maailm näeb 7. mail, kui Putin taas ametisse astub. Auvahtkond harjutas parajasti eelseisvat objektist nr 1 möödamarssimise tseremooniat, milleks juhuslikud isehakanud igati marjaks ära kulusid. (Pärast vastuvõtjad aasisid, et nii oligi kavandatud …) Pealegi õnnestus meil neid saale näha ehedalt, s.t ilma vaipadeta, ja kõrvu lausa hellitas ekskursioonijuhi kiitus parketti pannud eestlastele – meie kaasmaalased on sillutanud Putini teed võimule …
Külastasime samuti Venemaa välisministeeriumi, kus meid võtsid vastu Udaltsov, Jevdokimov, Demurin ja Tsvetkov – pressisõnumitest tuntud tegelased. Meid võõrustasid veel tuntud Kremli kriitik Jevgeni Kisseljov, kes toimetab nüüd ajalehte Moskovskije Novosti, ja võimu teeniva agentuuri RIA Novosti juhtkond.

Millest rääkisime?

Jättes kaks viimast kohtumist kõrvale, võib muud jutuajamised jagada kaheks: esiteks Morozovi ja Jastrzhembskiga Föderatsiooninõukogus, teiseks Riigiduumas ja välisministeeriumis. Viimased kaks algasid traditsiooniliselt, s.t meile loeti ette terve nimekiri lahendamata probleeme. Võtnud sõnasabast kinni, viisime rahulikult jutu meid huvitavatele probleemidele ja kuigi üritati taas nimekirja juurde tagasi pöörduda, loobusid isegi välisministeeriumi tegelased lõpuks sellest.
Kahtlemata olnuks Venemaa-poole kuraas suurem, ent vahetult enne meie saabumist oli Kreml nõustunud ELi–Venemaa partnerluse ja koostöölepingu laienemisega kõigile uustulnukatele ELis. Euroopa seisis ikkagi Eesti ja Läti eest ning piisas selle meenutamisest vastaspoolele, kui Venemaa ametnike ja poliitikute käitumine muutus võluväel.
Esimestena mainitud tegid ka mõned suhtlemisest minevikus kantud märkused, ent euroopalik pragmatism lõi ruttu läbi – üsna pea oli jutt pingevaba ja käis rahulik arvamuste vahetamine. Kõikidel kohtumisel arutati nii parlamentide kui ka täitevvõimu võimalusi kahepoolsete suhete elavdamiseks olukorras, kus Eesti ja Venemaa on tõepoolest juba partnerid. Probleemide lahenduste osas oli haakumine kiire – piisas meil allakirjutamata piirilepingut mainida, kui see kuulutati lubamatuks ja lubati vastav küsimus esitada Venemaa uuele välisministrile Lavrovile.

Eesti–Venemaa suhted saavad uue hinguse

Föderatsiooninõukogus pakuti sidemete elavdamist soome-ugri piirkondadega (Venemaa mõjukamad parlamendipoliitikud esindavadki just neid piirkondi). Kohati lõi läbi mulje propaganda moonutustest – hr Jastrzhembski võttis näiteks üllatusena vastu teabe Venemaa erusõjaväelastest, kes said USA-lt 2500 dollarit ja elavad edasi Eestis.
Eesti Vabariigi presidendi ametiketi tagastamises nägid probleeme vaid välisministeeriumi ametnikud. Eesti ajaloolaste pääs Venemaa arhiividesse (1941–1944. aasta materjalid!) ei pidavat olema eriline probleem, ent eks seda näita aeg.
Kõikidel kohtumistel tuli kõne alla ka Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõit Moskvasse. Riigiduumas olla juba moodustatud sõprusgrupp sidemete pidamiseks Eestiga, mistõttu jääb vaid oodata, millal sealtpoolt meiega ühendust võetakse.
Suurt heameelt riigikogulaste Marko Mihkelsoni, Sergei Ivanovi, Enn Eesmaa ja Toomas Alatalu külaskäigust Moskvasse tundis suursaadik Karin Jaani, sest mitte kunagi varem polevat Eesti saatkonna vastuvõtul viibinud niivõrd esinduslik Venemaa võimueliidi seltskond, nagu see oli 12. aprillil. Eks seegi fakt kinnita, et Eesti-Venemaa suhted on saamas uut hingust – väiksem riik on ilmselgelt oma liikmelisusest NATO-s ja Euroopa Liidus kasu saanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)