Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Adolf Käis suutis liiga palju... (25.09.1946 - 24.10.2013)

REET KUDU,      30. oktoober 2013

Lahkunud on üks vene kultuuri kesksemaid kujusid Eestis - Adolf Käis.
 

Käis suutis uskumatult palju. Ta organiseeris Eestisse parimaid teatrilavastusi ja muusikuid Venemaalt (Pjotr Fomenko meistriklass, teater "Sovremennik", Taganka teater, Tovstonogovi-nimeline Peterburi Suur Draamateater) ja kogu maailmast. Ta suutis ka ise lavastada, esineda raadios ja televisioonis, olla lahke ja sõbralik, ilma igasuguse staaripoosita.


Käis lahkus parimas loomejõus. Teade selle tegusa mehe surmast oli paljudele šokk. Ta oli tõesti meie kõigi oma. Omaks peavad teda nii need kultuurihuvilised, kes teda hästi tundsid, kui ka need, kes teda isiklikult üldse ei tundnud, küll aga usaldasid ta väljapeetud kunstimaitset, millega ta häid muusikuid ja näitlejaid Eestisse tõi.


Jah, Eesti Vabariigi taasiseseisvumine kinkis meile täiesti ainulaadse võimaluse - luua selle vabariigi sees oma isikliku minivabariigi. Juhul, kui see kellelgi õnnestus, pole ta mitte üksnes viie parima riigi seas, vaid absoluutne võitja, sest tegemist on isikliku vabariigi, isikliku saatuse ja saavutusega. Niisuguseid absoluutseid võitjaid, kes suutsid murranguaja katsumused auga läbi teha ja vormida uutes tingimustes midagi täiesti isiklikku ja suurt, pole just palju. Enamasti seostatakse edu äri ja miljonitega, või kindla riikliku toetusega, mis kahjuks puudus Adolf Käisil, kes alustas vene kultuuri vahendamisega kakskümmend aastat tagasi väga keerulisel ajal, kui Venemaast ja vene kultuurist eraldumine oli märksa olulisem kui heade kultuurisidemete säilitamine. Tema vastne firma ei toonud kakskümmend aastat tagasi siia veel kultuuritippe kogu maailmast, vaid oma vene sõpru, kes küll kuulusid ka sageli kultuuritippu, aga mitte sellesse, millega saanuks riiklike toetuste kaudu isiklikku karjääri edendada.


Käisi perefirmas, kus tegutsevad edasi tema abikaasa Tamara, tütar Kristina ja poeg Daniel, oli kõik vastupidi. Alles isiklik karjäär aitas lõpuks leida ka väärilisi toetajaid ja partnereid, nüüd juba tõesti maailmakuulsaid esinejaid. Poeg Daniel Käis tegutses viimati juba iseseisva produtsendina.


Adolf Käis lõi iseenda ja oma pere kaitseks isikliku kultuurivabariigi, kus pole miljoneid rahatähti, küll aga miljoneid kultuuriideid. Mullu tähistas Käisi loodud ART COMPANY oma 20-aastast tegutsemist suurejoonelise festivaliga "Kultuurikultus".


Käis kinnitas alati, et tema puhul pole tegemist mitte ainult kultuuri, vaid ka perekonna kultusega, sest tema firma olevat edukas ainult tänu kogu pere ühistele pingutustele ja laste kultuurihuvile, mida on arendatud maast-madalast. Perekeskne oli festival küllap ka seepärast, et Käis oli samavõrd rahvavalgustuslik kui tema kauge sugulane koolimees Johannes Käis, kelle tegevus oli küll Eestis tuntud enne sõda, aga kahjuks 1940-ndate esimesel poolel põlu all, sest liiga vabad rahvahariduslikud ja -valgustuslikud vaated ei sobinud kokku nõukogude karmi tegelikkusega.


Ega ka Adolf Käisi vene kultuuri tutvustav tegevus praeguse karmi tegelikkusega eriti kokku sobinud, aga erinevalt Stalini ajast võis riikliku vabariigi sees praegu siiski vormida oma vabariigi. Kahju ainult, et kui 24. oktoobri õhtul teatati riigitelevisiooni AK venekeelsetes uudistes Adolf Käisi surmast, siis eestikeelsetes vaikiti see lihtsalt maha. Sama lugu oli Delfis. Venelased mälestasid venekeelses meedias südamlikult ja hardalt üht eestlast, kes armastas kogu maailma kultuuri, sealhulgas ka vene kultuuri. Eestikeelses Delfis puudus uudis ühe tõelise isiksuse surmast isegi järgmisel päeval, sest tegeldi Krossi "päästmisega".


25. oktoobril oli "Postimees" siiski papa Jannseni nime vääriline ja avaldas lühikese teate, kus Jelena Skulskaja ütles: "Kõik, kes olid Adolfiga kasvõi natuke tuttavad, teavad, et ta oli inimene, kelle süda laulis teatrile hümni."


Jah, pidagem meeles, et kuigi Adolf Käis oli ka venelaste lemmik, oli ta siiski eelkõige Eesti Vabariigi lavastaja, produtsent ja kultuuritegelane. Seega Eesti suurkuju, kelle emakeeleks eesti keel ja kelle lahkumine jätab sügava lünga meie kultuuriellu, sest see üks mees suutis palju rohkem lõimumiseks ja kultuurielu edendamiseks ära teha kui suured organisatsioonid ühtekokku.


REET KUDU

 

Toimetuselt: Adolf Käis kuulus Keskerakonda 14.01.1997 - 01.01.2005 ja IRL-i 26.10.2004 -04.12.2011.

 



Viimati muudetud: 30.10.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail