Juhus, rumalus või midagi muud?

LEONID TSINGISSER,      17. oktoober 2001



Tallinna linnavalitsus andis eelmisel nädalal Kapole dokumendid, mis on seotud Eesti Raudtee kruntide müügiga AS-ile Rand ja Tuulberg 1998. aastal. Tegelikult on see tagajärg tänavu suvel sooritatud tehingule, mille alusel linnavalitsus eraldas toona maad ostnud firmadele 11,5 miljonit krooni,.

Kesklinnast Põhjaväila kaudu transpordi ümbersuunamise idee tekkis juba nõukogude ajal. Planeeritud magistraal pidi jooksma Russalkast sadama kaudu Linnahallini. Magistraali esimene variant ilmus 1997. a ja esimese etapi eelarve oli 154 miljonit krooni. Linna eelarve tol ajal oli 2,5 miljardit, raha oli ning miski ei seganud ehituse alustamist.

Maa müüdi 67 krooni ruutmeeter

1998. aastal aga ilmnes, et töid võivad segada ehitused, mis kuuluvad Tallinna Sadamale. Sadam pole nende võõrandamise vastu, kui linn kompenseerib uute rajatiste ehitamise. Kirjavahetusest sadama ja linnavalitsuse vahel selgus, et Sadam ei saa kuni 2005. aastani kuidagi loobuda raudteeharudest, mis asuvad Põhjaväila ehituskoridoris.
1998. a suvel müüs Eesti Raudtee siiski ehitusfirmale Rand ja Tuulberg 1,5 miljoni krooni eest rea krunte, kus asuvad Tallinna Sadamat teenindavad raudteed. Pärast seda erastas uus omanik maa juba talle kuuluva raudtee all kogupinnaga 22 339 ruutmeetrit. Erastamiskulusid arvestamata läks firmale selle tehinguga iga ruutmeeter maksma umbes 67 krooni.

Linn ostis sama maa tagasi 1800 krooni ruutmeeter

2001.a kevadel, pärast järjekordset võimukriisi Tallinnas, mis lõppes linnapea ja abilinnapeade vahetamisega, hakkas linnaplaneerimist kureerima Tallinna Sadama nõukogu esimees Toivo Ninnas. Samal ajal teatas Tallinna Sadam linnavalitsusele oma plaanide muutumisest, nimelt et sadam loobub oma raudteedest ennetähtaegselt.
Plaani korrigeeriti ja loobumine tekkis õigel ajal.
Kogemata või tahtlikult kujunenud olukorrast päästis välja linna lisaeelarve, mille volikogu koalitsioon enne suvepuhkust läbi surus. Lisaeelarves on ette nähtud 60 miljonit (!) omandiga seotud küsimuste lahendamiseks. Linnavalitsusel läks ainult kaks nädalat "segavate" kruntide ostu-müügi lepingute sõlmimiseks.
Linn ostis kokku 6293 ruutmeetrit 11,5 miljoni krooni eest 22 339 ruutmeetri suurusest alast. Maa ostuhinnaks kujunes seega 1800 krooni ruutmeetri eest. Lihtne arvutus näitab, et ehitusfirma kasum on 11 miljonit krooni, kusjuures 16 000 ruutmeetrit maad jäi endisele omanikule.
Linn ostis maad seejuures varuga, kuna sugugi mitte kogu ostetud maa ei jää ehituse esimese etapi alla. Projekti edasine kulgemine on aga arusaamatu, kuna teada on vaid ligikaudne Põhjaväila edasise ehituse koridor.

Liiga palju juhuseid

Liiga palju on siin kokku langevaid juhuslikke sündmusi. Linn jäi ilma 11,5 miljonist kroonist, mis võinuks minna näiteks sotsiaalmajade ehitamiseks.
Juuli keskel lekkis mingi info kogu loost ajakirjandusse, millele linnavalitsus ei saanud reageerimata jätta… ning suunaski probleemi volikogu revisjonikomisjonile, mis oli suvepuhkusel.
Sügisel revisjonkomisjon paar korda arutas seda küsimust. keskendudes põhiliselt 1998. aasta tehingule, ja linnavalitsus andis dokumendid Kaitsepolitseile palvega selgitada siis toimunut.
Mis see on? Kas ebakompetentsus? Või sihilik tähelepanu kõrvalejuhtimine?
Suur raha eraldati eelarvest ju tänavu, mitte 1998. aastal. Rääkimata sellest, et seaduse järgi on sarnaste probleemide lahendamiseks olemas ka teisi teid.
Näiteks Akadeemia tee pikendusel, kui ehitust segas samuti eraomand (800 ruutmeetrit), otsustas linn maa sundvõõrandada. Võib olla sellepärast, et see maa leidis omaniku rohkem kui aasta või paar tagasi.

Linnavara ostuks vaja uut korda

Toodud näide on üks paljudest. Linnavalitsus on tänavu kulutanud miljoneid kroone Põhjaväila, Tartu maantee ja Akadeemia tee jt ehitust "seganud" kinnisvarade ostmiseks. Sisuline kontroll linnavolikogu poolt linnavalitsuse tegevuse üle aga puudub. Raha olemasolul võib linnavalitsus kulutada oma äranägemisel sadu miljoneid kroone.
Linnavara müük on reglementeeritud, alustades vara hindamise protseduurist kuni selle otsuse volikogu istungil kinnitamiseni.
Linnaeelarve lähiaastate üheks prioriteediks on valitud teedeehitus. Juba järgmisel aastal plaanib linn kulutada teede alla jääva maade ostuks 110 miljonit krooni.
Kas või vältimaks eelkirjeldatud lugusid tulevikus, on vaja lähiajal välja töötada ja kehtestada ka linnavara soetamiseks analoogiline kord nagu linnavara müügiks.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)