13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kuldne laev randus Põlva laululavalHEIMAR LENK, 29. august 2007Ta tuli kaugelt noorusmaalt, kaasas hulk kalleid mälestusi „Jah, mu noorus oli kui kuldne laev – kaunis ja unustamatu," tavatses kirjanik, ajakirjanik ja kunstnik Jaan Vahtra oma kaugete noorusaastate kohta öelda. Tänavu suvel, 125. juubeliaastal, taaselustus tema noorus, köites sadu teatrihuvilisi Põlva- ja Võrumaalt ning palju kaugemaltki. Põlva harrastusteater tegi vabaõhuetendusega „Kuldne laev" tänukummarduse nii Jaan Vahtrale kui ka tema loodud Põlva Rahvahariduse Seltsile. See ühendus tähistab septembris oma saja aastast juubelit. Ja on veel kolmaski tänuvõlg. Just Vahtra avastas Põlva lähedal Intsikurmus kena kohakese, kuhu soovitas laululava püsti panna. Tänini peavad põlvalased sel maalilisel metsalagendikul oma laulupidusid. Sealsamas Intsikurmus mängitigi maha „Kuldse laeva" lustakas esietendus. Kireva loo kuulsa kaasmaalase noorusest kirjutas ja lavastas Põlva kooliõpetaja, Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsi asutajaliige Sirje Vill. Tema hiljuti lahkunud abikaasa Rein Vill oli see, kes Vahtra alustatud seltsile tänapäevase uue elujõu sisse puhus ja seltsi viimasel aastakümnel juhtis. Rahvaharidusselts tähistab olulisi tähtpäevi nii kogu riigi kui ka Kagu-Eesti kultuuriloos ning annab kodukandi mineviku uurijaile ja rahvakultuuri arendajaile igal aastal Hurda auhinda. Sirje Vill on kirjutanud mitmeid ajalooteemalisi lugusid. Jakob Hurda elule pühendatud vabaõhulavastust „Kas karjapoiss jääb kuningaks?" mängiti järjepidi nii Põlva kalmistul kui ka Hurda kodutalus Himmastes ja see rahvatükk andis välja tõelise suurlavaetenduse mõõtmed. Dokumentaalnäidendis „Kuldne laev" elustuvad meeleolukad pildid läinud sajandi alguse Põlvast ja selle lähiümbrusest. Äratundmisrõõm on suur ja näitemängu saadab publiku lahke käteplagin. Mahlakad väljaütlemised, kohalik murrak ja saja aasta tagune mood võetakse rahva poolt soojalt vastu. Seda enam, kui ollakse pärit siitsamast või ehk vaid natuke kaugemalt. Mida pärandada oma elust? Kõige kallim, mida oma elust pärandada saab, on Jaan Vahtra meelest mälestused tulevaste põlvede tarvis. Just neid „Kuldses laevas" Sirje Vill vaatajaile kinkiski, vormides Vahtra nooruspõlve põnevaks lavalooks. Puruvaesest saunikupojast sirgub vaataja silmade all tõeline härrasmees, kelle sihiks saavad Peterburi ja Pariis ning keda kutsub vastuvõtule Tartu linnapea isiklikult. Ümbruskonna tüdrukud lähevad tema pärast armuvalust hulluks. Kuid üle kõige armastab noormees raamatuid, ning need koos pintslite ja värvidega ja kiindumusega kubismi jäävad talle truuks elu lõpuni. Vahtra on nõudlik oma sõprade suhtes – need peavad olema intelligentsed ja vaimukad. Ta aitab esimese palve peale küla vaesematki elanikku. Asi läheb aga päris hulluks, kui neiud juba „beebikaotamisrohtu" paluma tulevad. Loo sündmustik lõpeb siinsamas Intsikurmu lauluväljakul, kus algaski, ja kus tõsielust pärit loo esietendust nüüd mängiti. Tõeline sümbol mõistmaks, et nii Vahtra kui ka Hurt ja veel paljud teisedki elavad meie seas edasi. Kui me ise vaid seda soovime... [fotodel] ILUS, NOOR JA TARK: Jaan Vahtra koos Põlva neiuga, kes kirjanikuhärra käest beebivastast imerohtu otsima tuli. Peaosalist mängib Andres Määr ja tütarlast Aivi Lusti. KÕIK ÜHISELT: publiku heakskiidu saatel läks lustiline teatritükk sujuvalt üle rahvalikuks tantsupeoks. SÕBRAD JÄLLE KOOS: Intsikurmus kohtusid vanad noorpõlvesõbrad Jaan Vahtra (vasakul), Noorsusi ja kunstnik Villem Ormisson. Viimast mängib Ilmar Tagel, Noorsusi rollis on Mooste vallavanem Ülo Needo. KÜLANAISED OMAVAHEL: Intsikurmust Tartusse 48 km, aga näe – Jõhvini, kuhu Jaan koolitarkust otsima läks, tuleb 210 km ära. KOGU TRUPP LAVAL: Põlva Linna Harrastusteatri näitlejad pärast etendust. Tõelised kodukandi kultuurikandjad! OOTAMATUD KOHTUMISED: „Kuldse laeva" autor ja lavastaja Sirje Vill (vasakul) kohtas teatripaigas Jaan Vahtra tütart Anu, talumees Ora Jaani mänginud Janno Rüütle aga oma rollikangelase lapselast Rutat. Fotod: HEIMAR LENK Viimati muudetud: 29.08.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
