Esimene aastapäev ainulaadse presidendiga

Esmakordselt on Eestil president, kes ei ole poliitikuna valimistel kandideerinud ja kellele rahvas pole andnud ühtegi häält. Eesti suurima valijate arvuga on president Arnold Rüütel, kes 20. septembril 1992 – esimestel ja ainsateks jäänud rahvale pakutud presidendivalimistel – sai 195 743 häält ja edestas 138 317 häälega teisele kohale jäänud Lennart Merit.

Kulus ligi 17 aastat, kui Indrek Tarandile anti Brüsselisse minemiseks 102 460 häält, kuid nelja kandidaadi asemel oli 101 kandidaati ja 11 erakonna nimekirja. Eelmine president Toomas Hendrik Ilves sai valimistel väga hea tulemuse 13. juunil 2004, kui 76 120 hääletajat valisid ta Euroopa Parlamendi saadikuks.

Esmakordselt on Eesti president võõrvõimu palgal, saades üle kahe korra rohkem Brüsselilt kui ametipalgana Eesti maksumaksjalt.

Esmakordselt jäi president kõrvale judeo-kristliku usu järgi korraldatud kombetalitustelt (ametisse õnnistamine ja jõulujumalateenistus) ning leigus kirikule on selge märk ristirüütlite mõõga ja tulega siiatoodu usu vastu.

Esmakordselt ei ole presidendil ametiresidentsi ehk puuduvad puhkeruumid. Võõrapärase nimega Liberty mõis seostuks rohkem võõrvallutajate ajalooga kui maarahvaga, ja selle projekti katkijätmine on hea.

Esmakordselt osalevad Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil ingliskeelsed liitlasväed, kelle järgi varasemate valitsuste ja presidentide ajal ei olnud vajadust. Iseseisvas Soomes ei oleks see mõeldav. Presidendil oli mõte lasteaedades inglise keele õpetamisest, et kahaneks eesti keele tähtsus.

Lõpuks ei arutata seekord presidendi abikaasa riietuse üle, sest meestel on see väga kitsastes raamides, ja esmakordselt saab arvustada naispresidendi riietust.

Jaga |