Kiisleri jõuetu haldusreform

Ühelt poolt võib regionaalministrit muidugi tunnustada, et ta lõpuks ometi on asunud tegelema Eesti linnade ja valdade jätkusuutlikkuse teemaga. Teisalt jäi jällegi tegemata mitu eelnevat sammu, mida ühiskond juba ammu ootab. Tõenäoliselt on iga kõnealuse teema vastu huvi tundev ja sellega seotud inimene kursis asjaoluga, et vaatamata Riigikohtu otsusele jaotada riiklikud ja kohalikud ülesanded ning ühtlasi ka rahastus, pole seda siiani tehtud. Õigemini, valitsus väidab, et kõik on korras.

Täpselt samamoodi väidetakse, et kõik on korras ka linnade ja valdade kärbitud tulubaasiga. Kriisiajal võeti omavalitsuste arvelt justkui laenu, kuid nüüd ei taheta selle tagasimaksmisest kuuldagi. Pidevad katsed Tallinna nõrgestamiseks on kaasa toonud omavalitsuste finantsautonoomia järsu nõrgestamise. Kui mujal Euroopas peetakse oluliseks linnade ja valdade iseseisvust ning hakkamasaamist, siis Eesti valitsus käitub risti vastupidi ning üritab neid maksimaalselt „lõa otsas hoida".

Keskerakonna Omavalitsuskogu juht, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on rõhutanud vajadust omavalitsusreformis lähtuda inimeste heaolu tõstmisest ning seaduses sätestatud ülesannetest ja nende täitmise võimekusest. See on kõige mõistlikum ja praktilisem lähenemisviis linnade ja valdade tuleviku kujundamisel. Kuidas saavad inimesed usaldada ettekujutust tõmbekeskuste, kihelkondade või maakondade Eestist, kui peaaegu viie aasta jooksul pole suudetud kärbitud tulubaasigi taastada?

IRL on omavalitsuste liitmise sunnimehhanismi mõtet veeretanud kui kuuma kartulit peos, aga õnneks pole Reformierakond sellele järele andnud. Leian, et omavalitsuste jaoks on kõige halvem variant just sundliitmine ministeeriumi või kellegi teise suva järgi. Loomulikult leidub siin erandeid näiteks omavalitsuse maksejõuetuse vms puhul, kuid toimetuleva valla saatus peab jääma vallakodanike endi otsustada. Ka Kiisleri praeguse kava puhul tuleb hoolikalt jälgida, et lõppvarianti ei jääks sisse „regionaalminister otsustab" - arvestades, et regionaalministril pole ju nagunii eriti midagi muud otsustada.

14. märtsi Tartu Postimees tegi põhjaliku ülevaate Kiisleri kavaga seonduvatest emotsioonidest Tartumaal. Lugejate jaoks vastati kahele küsimusele: kes võidab ja kes kaotab? Võitjaks peetakse vaid Kiislerit ennast, kes saab asja läbiviimisega end ajalukku kirjutada. Kaotajateks peetakse kõiki maainimesi ning piirkonna üldist arengut - lihtsamalt öeldes, praegustest ääremaadest saavad tühermaad.

Kiisleri tõmbekeskuste või ükskõik milline muu kava ei saa toimida enne, kui valitsus astub samme parendamaks suhteid linnade ja valdadega - kokkulepetest kinnipidamine oleks kahtlemata abiks. Linnad ja vallad saavad tugevamaks suurema finantsautonoomia läbi, mitte pelgalt halduspiiride nihutamise teel.

KESKMÕTE: IRL on omavalitsuste liitmise sunnimehhanismi mõtet veeretanud kui kuuma kartulit peos, aga õnneks pole Reformierakond sellele järele andnud.

TAAVI PUKK,

Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimees, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja

Jaga |