Kuidas Tallinna lapsed koolipiimata jäid?

MERIKE MARTINSON,      09. märts 2005


Kas poleks tore, kui iga õpilane saaks iga päev koolis klaasitäie tasuta piima, ilma et see Eesti maksumaksjale sentigi maksma läheks? Otse loomulikult, ütlete. Kahjuks pole see Tallinna linnas niisama lihtsalt võimalik.

Eelmise aasta novembris esitasin volikogule eelnõu Tallinna linnale kuuluvates haridusasutustes käivatele lastele koolipiima programmi jätkamise tagamisest ja koolipiima toetuse korra kehtestamisest. See oleks aidanud 2000. aastal käivitunud ja seoses uute Euroopa Liidu nõuetega peatatud koolipiima toetusprogrammi 2005. aasta jaanuarist jätkata.
Iga koolilaps saanuks alates esimesest ja lõpetades 12. klassiga päevas klaasi koolipiima spetsiaalselt Eesti õpilaste koolipiima tarvis mõeldud PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) kaudu jagatavast Euroopa fondi rahast.
Linnalt nõuab see uue piimajagamise korra väljatöötamist ja kehtestamist. Et piima eest makstakse neli kuud hiljem, peavad linn, piimatootja ja koolitoitlustaja sõlmima kolmepoolse usalduslepingu. Väikesed vallad ja maakonnad on taolistel tingimustel edukalt hakkama saanud. Programm toimib. Kuid Tallinnas puudub selleks ilmselgelt poliitiline tahe.

Komisjonid kuuel korral koolipiima vastu
Minu esitatud eelnõuvariandid olid kuuel korral arutlusel küll lastekaitse-, küll haridus- ja kultuuri-, sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis ning rahanduskomisjonis. Kuuel korral kukutati need läbi. Enamik linnavolinikest arvas, et küsimust ei saa lahendada, sest see nõuab liiga suurte riskide võtmist. Samal ajal on Tallinna lastel viimase õppeaasta jooksul jäänud joomata piima kuue miljoni krooni eest.
Kuulsin komisjonis öeldavat, et koolipiima jagamisest on huvitatud eelkõige piimatootjad ning see lausa nende eelnõu olevatki – aga otsus, milliselt tootjalt osta ja kellelt ostmata jätta, on ometi linna teha – ning on siis Eesti ettevõtjalt ostmine kuritegu?
Kui abilinnapea Muravjova veebruari alguses teatas, et linnavalitsus on piimateemaga tegelema hakanud, oleks võinud rõõmu tunda ja linnavalitsusele tõhusa töö eest õnne soovida. Probleem on, et koolipiimaprogrammi hakati rakendama vaid kümnes koolis kaheksakümne kahest. Süsteemset tegevuskava, kuidas toimub koostöö Tallinna linna, piimatoodete pakkuja ja toitlustaja vahel, pole tänini.
Võib-olla on nii – ning selline praktika pole Eesti poliitilise kultuuri juures sugugi mitte haruldus –,et kui uue koolipiimaeelnõu autor olnuks valitsuskoalitsioonist, oleks see tänaseks ammu töös olnud. Selline erapoolikus aga, mis arvestab, kellele millisest erakonnast jääb au idee väljakäimise eest, mõjub pehmelt öeldes küünilisena. Eriti olukorras, kus mitte kõigil lastel ei ole võimalust iga päev piima juua. See on poliitiline torm koolilapse piimaklaasis.

Poliittorm viis laste piima
Tõeliselt kahetsusväärne on, kui nimetatud torm tuhandetelt Tallinna lastelt nende igapäevase koolipiima viib. Veelgi kurvem, et juhtum pole ainus omasugustest, mida poliitikainimesed viimasel ajal laste kahjuks – kas siis läbimõtlematuse või lühinägeliku kasuahnuse tõttu – teha on suutnud. Lastest kui prioriteedist räägitakse palju valimiste eel, seejärel unustatakse nad tihti. Siinkohal ei räägi ma pikemalt mulle kui vanema lastearstide põlvkonna esindajale valu tegevast esmatasandi lasteteenistuse likvideerimisest ja koolitervishoiu kättemängimisest eraettevõtjate loodud sihtasutusele Tallinna Koolitervishoid.
Kuigi Tallinn on olnud viimastel aastatel suhteliselt lapsesõbralik – siin makstakse sünnitoetust, jagatakse imikupakke, lisandunud on teise ja kolmanda lapse sünnipäevatoetus, ehitatud uusi spordiväljakuid –, vajaksid meie lapsed vähemalt kümme korda rohkem toetust, tähelepanu ja abi. See on ala, kus poliitikud peaksid suutma koostööd teha ka erakonnaüleselt.
Meenutagem kas või maalähedase mõtlemisega Aino Järvesood, kes kinnitas kõikidele, et on väärtusi, mis on liiga suured, tähtsad ja pühad selleks, et neid päevapoliitika ja enesekeskse majanduse tegemise tuhinas jalge alla tallata.
Ja mida tähtsamat meil siis veel peale laste olla saaks?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)