Nädal Toompeal

RALF R. PARVE,      17. oktoober 2001


Esmaspäev, 8. oktoober

Kuidas Eesti uue presidendi sai, on juba teada. Meenub Lennart Meri esimene troonikõne presidendina Riigikogus 5. oktoobril 1992, mida mul oli au kuulata: "Riik käivitab laialdase privatiseerimise. Te olete olnud sulased. Teist saavad peremehed. Ja Eesti Vabariik ei lase tekkida monopolidel, kes hinnad kõrgele kruvivad ja teie raha oma taskusse ahmivad."
Nukker lugu. Üheksa aasta jooksul on tookordsed eitused muutunud reaalseks tegelikkuseks. Suuremad objektid on privatiseeritud võõramaalastele, kelle käe all oleme vaid sulased ja kannupoisid. Peremehed on enamasti mujalt. Ja ka saame valuliselt mõtiskleda suurmonopolidest nimedega NRG, Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus ja Eesti Telefon. Kes Meri kunagiste sõnade kohaselt topivadki meie raha oma taskutesse ja kruvivad hindu karistamatult lakke.
Meri esitas Riigikogule ka presidendi otsevalimise eelnõu. Väga naljakas ettevõtmine! Sest esmakordselt esitas Keskerakond sama ettepaneku juba 1993. aastal. Praeguses Riigikogus on see ettepanek tehtud 20. septembril 1999 ja 9. aprillil 2001. Põhiseaduskomisjoni esimehe Liia Hänni juhtimisel on head ettepanekut suudetud valitsuskoalitsiooni poolt tänaseni kalevi all hoida.
Tahaks loota, et Meri seaduseelnõusse suhtutakse püüdlikumalt ning ühildatakse Meri ja Keskerakonna ühesisulised eelnõud presidendi otsevalimisest tervikuks.

Teisipäev, 9. oktoober

Riigikogu kiitis heaks Meri poolt 26. juunil välja kuulutamata jäetud Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse. Presidendi väitel oli see vastuolus põhiseaduse, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve seadusega. Nüüd teatab seadus, et toimetulekutoetust makstakse riigieelarvest ja riiklikest maksudest laekunud rahast.
Seaduse poolt oli 36 koalitsionääri ja vastu 32 opositsioonilist rahvasaadikut. Ka Keskerakond hääletas seaduse vastuvõtmise vastu, sest polnud nõus liiga
väheste või aeglaste muudatustega sotsiaalset kaitset vajavate elanikkonnakihtide toetamisel.
Laari valitsusajal on riigieelarvest toimetulekutoetusteks eraldatud varasemate aastatega võrreldes 100 miljonit krooni vähem. Toimetulekut vajavate inimeste hulk aga suureneb. Näiteks elab juba praegu kolmandik lastega peredest allpool vaesuspiiri. Abivajavaid peresid ja pensionäre tuleb aga üha juurde, kui soojuse, elektri ja gaasihinnad tõusevad.

Kolmapäev, 10. oktoober

Siim Kallas tuli pulti riigilõivuseaduse muutmise seadusega. Eesmärk -- täita eelarveaugud täiendava 35 miljoni krooniga. Raha võetaks loomulikult maksumaksjalt. Näiteks tõstetakse passide hinda alaealistele. Niipaljukest siis koalitsioonilepingus väidetud maksude mittetõstmise lubadustest.
Keskerakonna fraktsioon soovis selle seaduseelnõu hääletamist mitte lõpetada ehk päevakorrast välja võtta ent 32 koalitsionääri häälega opositsiooni 28 vastu jätkatakse selle seaduse menetlemist.
Rahule võib jääda alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmisega. Nii koalitsioon kui opositsioon leiavad, et alkoholi kättesaadavust tuleks piirata. Praegu kehtivat korda pidasid üleliia leebeks peamiselt opositsioonipoliitikud. Siinkohal meenub soomlase Veikko Huaovineni humoresk "Joodiku eetika". Sisu kattub koalitsioonipoliitikute arvamusega, et jotad on riiklusele väga tähtsad, sest alkoholi kaanides täidavad nad jõudsalt
riigikassat.

Neljapäev, 11.detsember

Arutati politseipensioniga seonduvat. Koit Pikaro jäi rahule, et joodikpolitseinikud jäeti sooduspensionita. Riigikogu võttis politseipensioni seaduse küll vastu, kuid siseminister Tarmo Looduse sõnamurdlikkust see ei muutnud. Ta kinnitas, et vastavad pensionisummad on 2002. aasta riigieelarves olemas. Ent praegu parlamentääride laudadel lebavas praeguses riigieelarve projektis vastavad summad puuduvad.
Reedeti istungeid ei toimu

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)