Eesti riik ei tea, kui palju meie omi töötab välismaal?

JAANUS KÕRV,      20. aprill 2005


Eestlased eelistavad välismaal töötamiseks Soomet, Suurbritanniat ja Iirimaad. Kui palju meie inimesi võõrsile tööle on läinud, ei tea ükski Eesti riigiasutus. Hinnangud kõiguvad suurusjärkude võrra.

Et teada saada, kui palju eestlasi ja kus riigis kokku töötab, sai läbi helistatud eeldatavalt informatsiooni omavad ministeeriumid ja ametid.
Statistikaameti infotelefonilt vastati, et neil sellist arvestust ei peeta ja soovitati ühendust võtta siseministeeriumi rahvastiku registri bürooga. Sealse nõuniku Peeter Küütsi sõnul puuduvad ka neil andmed, kuid lisas, et koostöös teiste riikidega on hakatud samme astuma selleks, et n-ö mujal maailmas töötavad eestlased üle lugeda, samuti Eestis olevad võõrtöölised.
Veel nimetas Küüts arvu 18 500, mis näitab välismaal elavaid Eesti kodanikke. Kuna see arv oli 2000. aastal 17 700, võib öelda, et viie aasta jooksul on mujale elama läinud 800 inimest. Umbes 11 000 neist elab Soomes, 3500 Saksamaal ja 1600 Rootsis. Samuti võis tema vastusest välja lugeda, et eestlasi töötab mujal maailmas kaugelt üle 12 000.
Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Inga Jagomäe soovitas helistada välisministeeriumisse, kuna majandusministeeriumis niisugust statistikat ei peeta. Välisministeeriumi konsulaarosakonna referendi Tiina Mälli sõnul neil andmed puuduvad.
Sotsiaalministeeriumi avalike suhete spetsialisti Marika Raiski vastus oli sama – kuna inimestel pole kohustust end registreerida, siis neid arve pole. Raiski teavitas, et tööle minejaid "hakatakse alles lugema" ja soovitas võtta ühendust tervishoiumetiga. Tervishoiuameti registrite ja tegevuslubade osakonna juhataja Evi Lindmäe oskas öelda vaid teistes riikides tööl olevate arstide ja õdede arvu – 534, kusjuures meie meedikud eelistavad peaasjalikult Soomet, Rootsit, Inglismaad ja Iirimaad.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk ütles, et kuna tuludeklaratsioonide esitajaid on vähe, siis mingit pilti välismaal töötajate kohta selle põhjal ei saa.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Elo Allemann vastas, et seda on neilt palju küsitud, kuid vastavat arvestust ei peeta, kuna inimesel pole kohustust öelda, kuhu ta läheb. Allemann soovitas pöörduda tööturuametisse.

Kuhu kadus 80 tuhat kodanikku?
Kui 1989. aasta rahvaloenduse andmeil elas Eestis üle 1,56 miljoni inimese, siis 2000. aasta andmed näitavad langust pea 200 000 elaniku võrra – 1,37 miljonit. Arvates 200 000 hulka umbes 18 000 vene sõjaväelast ja nende perekonnaliiget ning 20 000–30 000 mittesõjaväelast-venemaalast, kes Eestist läksid; negatiivse iibe, mille tõttu 12 aasta jooksul vähenes elanikkond 2000. aastaks ligikaudu 70 000 võrra ning veel 20 000 Eesti kodanikku - mujale elama asunut, jääb ikkagi 70 000–80 000 inimest, kelle kohta ei tea keegi midagi öelda. Kummaline, et nii väike riik nagu Eesti, oma rahva üle arvestuse pidamisel sellist ükskõiksust üles näitab. On see ükskõiksus, hoolimatus või riigi institutsioonide nadi töö?

Välismaal töötab üle 12 000 eestlase
Tööturuameti EURES (European Employment System – üle-euroopaline töötajate vaba liikumise põhimõtte rakendamiseks loodud nõustamissüsteem) manageri Alice Lugna (pildil) sõnul töötab ELi riikides kuni 2% Eesti tööealistest kodanikest ehk umbes 12 000 inimest. Enam soovitakse tööd saada Soomes, Suurbritannias ja Iirimaal.
Eurointegratsioonibüroo juhi Keit Kasemetsa sõnul läks Suurbritanniasse 2004. aasta jooksul tööle 3000, Iirimaal on ametis 2000 ja Rootsis paarsada eestlast. Teised vanad Euroopa Liidu riigid on vähemalt esimeseks kaheks aastaks tööjõu liikumisele piiranguid seadnud, kuid mõningal määral lubavad meie kodanikke tööle Holland, Soome ja Saksamaa.
Samas ei arvestata äraminejate hulka neid töötajaid, kes pole välismaal ametlikult tööl, vaid osutavad teenust. Näiteks töötab Soomes Eestist pärit ehitajaid, kes teevad allhanketöid ja naasevad siis kodumaale.
Euroopa Liidust on tänavu Eestisse tööle tulnud kaks korda rohkem inimesi kui mullu, kokku vaid 6300.

Enimnõutud meditsiini- ja transporditöötajad
Enamikus ELi riikides on suur tööpuudus meditsiini- ja transpordisektoris, ka Eestis, samuti on puudu oskustöölistest. Lisaks vajatakse põllumajandussektorisse hooajatöölisi.
Esmane tingimus välismaal töötamiseks on keeleoskus. Et pettuse ohvriks langemise võimalus on olemas, oleks õigem kõik tulevase töö kohta endale enne Eestist ära sõitmist selgeks teha.
Iirimaal töötamiseks Eesti kodanikud tööluba ei vaja ja vahendajatele mingit tasu tööloa vormistamise eest maksma ei pea.
Lugna sõnul on vastavalt tööturuteenuse seadusele töövahendusteenus tasuta, seega ei tohi ükski tööd vahendav ettevõte küsida inimeselt raha tema välisriiki tööle vahendamise eest. Sotsiaalministeerium on andnud eraõiguslikele tööturuteenuste osutajatele kokku 160 tegevusluba. Kui paljud nendest ettevõtetest pakuvad välisriikidesse töö vahendamise teenust, ministeerium ei tea.

Välismaale tööle tahaks iga kolmas
Liisa Talvingu (Turu-uuringute AS) läbi viidud uurimuse järgi on iga kolmas eestlane (34%) huvitatud tööst välismaal. Peamiseks motivatsiooniks on palk – seda kinnitas koguni 81%.
Pea iga teine inimene nimetas huvipakkuva sihtkohana naaberriiki Soomet (46%). Saksamaad (27%), Rootsit (26%) või Inglismaad (23%). Kümnendik nimetas veel Norrat (11%) ja Iirimaad (10%).
Kõige enam soovitakse välisriigis töötada ehitajana – koguni 15%. Järgnesid teenindus (9%), põllumajandus, autotransport, lihttöö, infotehnoloogia, lapsehoidmine ja meditsiin.
Enamik inimesi, kes sooviksid välismaal töötada, oleksid valmis seda tegema lühiajaliselt – 1–3 kuud.
Kui enamik sooviks välismaal töötada lühiajaliselt, siis palgaootused on inimestel üsna kõrged – kuupalk ei tohiks jääda alla 10 000 krooni. Iga teine välismaale tööle minna soovija (49%) kinnitas, et valdab vähemalt kesktasemel inglise keelt. Iga viies oskab enda sõnul keskmisel tasemel soome ning saksa keelt.

Eestist ära minejaid 13 000–54 000
Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütiku Epp Kallaste ja Tartu Ülikooli statistika õppetooli dotsendi Kaia Philipsi uuringu järgi pärast Euroopa Liidu laienemist Eestist välismaale tööle suundujate arv suureneb. Kuna inimesed küsimusele „Kas te läheksite välismaale tööle?" vastates kipuvad oma migratsioonipotentsiaali üle hindama, võib arvata, et tegelik migratsioon väljapoole jääb 1–4% vahele. Seega tagasitulijaid arvestamata on praeguste uuringute hinnangul Eestist välja minevate inimeste arv 13 000 –54 000.
Selline hinnang ei anna aga infot netomigratsiooni kohta. Keskmiselt hindavad uuringud, et ligikaudu pool inimestest tuleb Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse tagasi (või tuleb samapalju Euroopa Liidu riikide kodanikke või saavad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kodanikud Euroopa Liidu riikide kodanikeks või lahkuvad Euroopa Liidust, liikudes Euroopa Liidust välja).
Sellisel juhul võiks netomigratsioon Eestis olla 6500–27 000 inimest. Kui kõik migrandid oleksid tööjõulised (mis tegelikkuses ei ole tõenäoline), väheneks Eesti tööjõud 1–4%. Kuna tegemist on pikaajalise ja järkjärgulise protsessiga, jaguneb vähenemine hulga aastate peale.
Enamik Euroopa riike rakendab Eesti töötajate vaba liikumise suhtes üleminekuperioodi, seepärast pole oodata hüppelist migratsiooni Euroopa Liiduga liitumise algusaastail. Üleminekuperioodil võivad liikmesriigid rakendada tööjõu sissevoolu piiramiseks kehtivat riiklikku seadusandlust. Üleminekuperioodi kogupikkus võib olla seitse aastat ning selle perioodi vajalikkus tuleb üle vaadata esmalt kahe, seejärel kolme aasta möödudes. Üleminekuperioodist loobumisest on teatanud praegu Rootsi, Taani, Iirimaa, Suurbritannia ja Holland.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)