![]() Mis eestlasi tõeliselt huvitab ehk lähme Türi lillelaadaleKERSTI SARAPUU, 15. mai 2013Alates läinud sajandi seitsmekümnendate lõpust vuravad tuhanded kaasmaalased mai keskel Kesk-Eestisse lillelaadale. Olgu ajad kehvemad või paremad, alati täitub Türi linn laadanädalavahetusel eleva sagimisega. Pole ka ime, sest meie rahvas on läbi aegade armastanud olla kättpidi mullas.
KERSTI SARAPUU KODUAIAS JÄRVAMAAL VODJAL: „Ma olen kahe käega Jaan Kaplinski mõtte poolt, et Eesti inimene peab säilitama oskuse ise maal hakkama saada." Foto erakogust
Mul on hea meel, et oleme hoidnud tugevad põlvest põlve lihvitud traditsioonid ja pidanud elus sidemed maaga. Me ei ole unustanud, et meie maa on meid toitnud aastatuhandeid ja ka tänapäeval on kõige tervislikum toit see, mille oleme ise kasvatanud omaenese maal. Eesti inimene vajab isiklikku peenramaad Pole inimest, kes ei sooviks elujärge, mis oleks senisest parem. Riigitüüri juures olijad jutustavad enneolematust majandusõitsengust, mida enamik eestimaalasi oma igapäevas paraku ei tunneta. Igal asjal on kaks otsa. Euroopa heaoluriikides elavad paljud inimesed teadmisega, et kogu vajaliku toidukraami saab poest. Raha eest ju saab kõike. Kes ja kus Euroopa servas midagi toodab, polegi nende meelest tähtis teada. Meie inimesed on pidanud isiklikku peenramaad oluliseks erinevatel põhjustel. Nõukogude ajal polnud kaubandusvõrgust paljutki saada ja toidulaua täitmiseks tuli endal aedvilju kasvatada. Või käidi abiks maal elavatel sugulastel, et sügisel keldrisse paar kotti kartuleid ja korvitäis porgandeid saada. Täna on küll poes kõik olemas, isegi kogu maailma eksootilised viljad, kuid hinnad on tihtilugu kõrged ning käivad kasinama sissetulekuga inimestel üle jõu. Oskus ise hakkama saada Rõõmustavalt palju on inimesi, kes hoolivad sellest, mida nad söövad, hoiavad ülal maaharimisoskust ning kasvatavad osa toidulaua katmiseks vajalikku ise. Oma peenralt sikutatud porgand maitseb mahlasem, omas kasvuhoones kasvanud tomat on õige maitsega ning supile lisatud oma aia till ja petersell annavad toidule hõrgu värskuse. Rääkimata oma aia magusatest maasikatest ja vaarikatest või punaste punnpõskedega õuntest. Ma olen kahe käega nõus mõne aasta eest Postimehe arvamusküljel avaldatud Jaan Kaplinski mõttekäiguga, et meie inimene peab säilitama oskuse ise maal hakkama saada. Tähendagu see siis elektrita talvel toas ahjusooja hoidmist või võimet katta toidulaud omakasvatatuga. Lapsevanemad, kes on esivanematelt toimetulekuoskused pärinud, on kohustatud neid teadmisi oma lastele edasi andma. Eestis on rohkesti viljakat maad ja samas hõredalt rahvast. Oleks raiskamine ja patt jätta maa sööti, kolida linna ja toituda sellest, mida välismaalt sisse vedada õnnestub. Pealtnäha lihtsad asjad hoiavad meie rahva tugeva ja jätkusuutliku. Maailm meie ümber muutub aina rahutumaks, olgu siis tegu looduse vingerpussidega või inimtegevuse tagajärgedega. Äärmusest äärmusse kaldumine on nii mõnelegi tsivilisatsioonile ajaloos saatuslikuks saanud. Internet süüa ei anna Oleme uhked oma e-riigi üle. Aga mis saab, kui ühel hetkel juhe pistikupesast välja tõmmatakse ja seinast enam raha ei tule? Siin peab appi tulema meie rahva loomuomane alalhoidlikkus ja terve talupojamõistus, mis kärbib internetti kolijate lennukaid tiibu. Kõrvuti uudse ja moodsaga peab säilima ka vana ja järeleproovitu. See on just see, mille pärast me tuleme Türi lillelaadale, olgu siis ostma tomatitaimi või viljapuuistikuid. Kuid mitte ainult. Praktilise poole kõrval on tore turgutada ilumeelt ja kujundada oma elukeskkonda nägusamaks. Ootan lillelaata alati elevusega, sest mul on suur aed, mis vajab lillede värvikirevust või mõnda uut istikut. Müüjatega vesteldes ammutan uusi ideid ja saan häid nõuandeid, mida aiakujundamisel kasulik kasutada. Nautigem siis maaeestlastena täiel rinnal kevadet, meie kõige kaunimat aega! Ja pangem mulda idanema seemned, millest kasvanud viljad meie oma salved sügisel täidavad. KERSTI SARAPUU, Keskerakonna Järvamaa piirkonna esimees [esiletõste] Mis saab, kui ühel hetkel juhe pistikupesast välja tõmmatakse ja seinast enam raha ei tule?
Kesknädala sissejuhatus esileheküljelt:
EESTIMAA SÜDA OOTAB! Eeloleval nädalavahetusel, 17.-19. mail on Kesk-Eestisse oodata taas tuhandeid maaeestlasi, kellele on tähtsad maa, puud, lilled, koduaed, vili, põld ja muidugi ka inimesed, kes aegadele vaatamata peavad pühaks traditsioonilist, sajandite proovile vastu pidanud elulaadi, rääkigu poliitikud mida tahes. Internet toitu ette ei kanna ja maal (aga ka linnas!) tuleb hakkama saada ka siis, kui elektrit juhtmest või raha pangaautomaadist ei tule. Keskerakonna Järvamaa piirkonna esimees KERSTI SARAPUU kirjutab tänases Kesknädalas, et oleks raiskamine ja patt jätta maa sööti, kolida linna ja toituda sellest, mida välismaalt sisse vedada õnnestub. Ikka endal tuleb käsi mullaseks teha! Nautigem siis täiel rinnal kevadet, meie kõige kaunimat aega, kutsub Sarapuu üles.
Viimati muudetud: 15.05.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |