Kas vabariigi valitsus ähvardab erakorralise olukorraga?

03. september 2003


23. augustil ilmus Saaremaa ajalehes Meie Maa juhtkiri, mille sisu vääriks tutvustamist ka Kesknädala lugejatele.

Meie Maa meenutas, et 21. augusti õhtuses "Aktuaalses kaameras" kinnitas välisminister Kristiina Ojuland, et valitsusel puudub tegevusplaan selleks puhuks, kui rahvas ütleb referendumil EI-sõna.
"See on erakorraline olukord. Eestis on varemgi erakorralisi olukordi olnud. Selleks ei saa valmistuda. Kui olukord on käes, siis tuleb tegutseda," teatas välisminister eesti rahvale.
Välisministri taoline avaldus sundis ajalehte küsima, kas poliitikud ja valitsus on üldse oma tööst õigesti aru saanud?
"Kui on rahvahääletus, siis on otsustamisõigus hääletamisele pandud küsimuses antud rahvale ja valitsuse ülesanne on teha, mis rahvas ütleb. Miks muidu üldse referendum korraldatakse?
Kus me siis õieti elame - kas demokraatlikus riigis või ikka veel nõukogulikus riigis, kus valimised on farss, kus lubatud on ainult üks arvamus, mis on juhtide arvamus, ja kus valitsuse arvamusest erinev arvamus kutsub riigis esile erakorralise olukorra," oli Meie Maa siiralt üllatunud.
Välisministri teleesinemisest said vaatajad teada, et valitsus ei ole valmis selleks puhuks, kui rahvas peaks EI ütlema. Nii ajaleht jätkaski:
"See tähendab siis, et valitsus on oma töö tegemata jätnud ja valitsuse minister julgeb sellega veel süüdimatult televisioonis kiidelda. Saime teada, et kui EI-arvamus peaks peale jääma, tekib Eestis erakorraline olukord ja et kui see on tekkinud, hakkab valitsus tegutsema. Mida välisminister küll mõtleb? Vihjab ta ehk mingitele erakorralistele meetmetele - näiteks vaikiva ajastu kehtestamisele? EI-ütlejate represseerimisele? Millele?"
Järgnevalt käsitles Meie Maa Rootsis eurorahaga seonduvalt toimuva referendumi rahastamist:
"Ka Rootsis on 14. septembril eurovalimised, seal hääletab rahvas, kas minna üle eurorahale või jätta alles oma Rootsi kroon. Huvitav on võrrelda kahe riigi valitsuse käitumist enne referendumit: pikaajaliste demokraatlike traditsioonidega Rootsis ei ole valitsus rahva eest otsust ära teinud, vaid valitsus on valmis nii eurorahale üleminekuks kui ka oma raha allesjäämiseks. Rahvas otsustab.
Rootsi riik andis propagandakampaaniaks raha võrdselt nii JAH- kui EI-poolele ja EI-poolele isegi veidi rohkem. Seda põhjusel, et taheti kindlustada JAH ja EI arvamustele võrdsed võimalused. Kuna JAH-poolt toetavad Rootsis ka suured ettevõtted, rikkad ja väga rikkad inimesed, siis arvestati sellega, et nemad panevad oma raha niikuinii mängu.
Eesti JAH-kampaania sai Eesti riigilt 15 miljonit krooni ja EI-poolele anti pool miljonit krooni."
Juhtkirja lõpus teeb saarlaste ajaleht oma järelduse:
"Nädala pärast alustavad koolid tööd, Kristiina Ojuland peaks minema ja õppima demokraatia algtõdesid. Rahvahääletuse tulemus demokraatlikus riigis ei ole mitte kunagi erakorraline olukord."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)