Inimkeskne lähenemine ja poliitiline kõledus

ENN MÄLGAND,      07. september 2005


Keskerakonda saab iseloomustada paljude näitajate varal. Enim tähelepanu on pälvinud hoolitsus eesti inimese elujärje edendamise eest. Selles väljendub nii mure kui osavõtlikkus, nii tahe kui veendumus.

See on erakonna programmiline, vahetpidamatu tegevus, mille eesmärgiks on abistava käe ulatamine vähemkaitstutele, vähemkindlustatutele. Seesama inimkesksus on olnud pinnuks silmas meie paremerakondadele, kelle mõttemaailm otsekui uduloori uppununa libiseb üle rahva tõelistest tunnetest ning vajadustest.

Inimkesksus kui kõikehõlmav mõtteviis
Lähenevate valimiste künnisel hakkab too inimkesksus eredalt silma. Olgu paikkond, milline tahes, ikka oodatakse esmast abi ja toetust kohapealsetelt inimestelt. „Võim kodukohta" ei ole bukvalistlik illustratsioon, selle mõte ei tähenda ka pelgalt võimulepürgimist mingis volikogus. Selle deviisi mõte ja sisu on ikkagi senise asjade seisu muutmine seal, kus selleks on tungiv vajadus. Võim ja kodukoht ei ole antonüümid. Ilma reaalset võimu omamata ei saa muuta oma lähiümbrust, ei ole võimalik suunata rahva arukama osa mõtteid tegelike tegude juurde.
Lääne-Virumaal lähevad kõigis omavalitsustes keskerakondlased valimistele oma nimekirjadega. Selle teostumine on olnud sadade mõttekaaslaste ja nende tublide abiliste ühise tegutsemise tulemus. See tähendab senisest suuremat poliitilist aktiivsust, varasematest valimistest talletatud kogemuste rakendamist, aga ka varemtehtud vigadest õppimist.
Uute inimeste kaasamine erakonna töösse ei lähe mitte alati ladusalt. Inimesed pole iga kord kindlad, et just see erakond ja need konkreetsed inimesed on võimelised kohapealseid olusid parandama. Karuteene Keskerakonna mainele on osutanud ka meelemuutusi põdevad ülejooksikud ja muidulobisejad, kes on valmis oma „põhimõtteid" kolme-nelja aasta tagant muutma.
Loodetavasti ei lase maamehelik tõsidus ja aastatega tundma õpitud elupraktika petturite seatud lõksu langeda.
Eesti oludes pole tavainimesed saanud kuigi palju tunda kiirelt vahetuvate valitsuste tõsist hoolt ega tunnustust. See-eest elavad lahedat elu igat masti sulid ja maksupetturid, püüdes kujundada endast muljet kui maa tõelistest peremeestest, kes teevad rahvale heateo – annavad tööd. „Tööandmisest" on kujunenud eriline mõtteviis, justkui mingi ületamatu ja püha talituse oreool. Selle kinnituseks on ka vaevaliselt kulgevad läbirääkimised tööandjate ja ametiühingute vahel. Iga tööinimese tarvis plaanitav lisakroon on raske tulema, mõne arvates isegi mõttetu kingitus.
Sellises õhkkonnas on Keskerakond ainus järjekindel võitleja meie väikesepalgaliste töötajate, lastega perede ja vanurite elujärje parandamise eest.
Sotsiaalminister Jaak Aabi kõne Keskerakonna kongressil väljendas selget tahet viia meie pensioniseadusesse sisse muudatused, mis revideeriksid senikehtivat koefitsientide süsteemi, mis teeb väikesepalgaliste töötajate pensionitõusu äärmiselt aeglaseks. Praktiliselt polegi võimalik pensionisummat muuta neil, kelle koefitsient on 0,5 või veidi kõrgem.
Inimkesksus Keskerakonna ideoloogias pole ilukõneline häältepüüdmine, vaid tegelikkuses toimiv abinõu. Ikka selleks, et ühiskonnas kannataja ossa langenud inimesi aidata, tuua nad toimekate inimeste keskele, väärtustada nende elutööd.

Valimised on erakonnale tõeline eksam
Kohalikud valimised kujutavad endast tõsist võimete ja oskuste kaalulepanekut. Valimised haaravad oma organiseerimistöösse sadu uusi inimesi, kellest erakond loodab edaspidi saada oma ridadesse täiendust. On ju väikeses maakohas väga oluline tulla välja selge ja üheselt mõistetava valimisplatvormiga. Inimesed on näinud igasuguseid aegu ning elukogemused ei ole üleöö muudetavad.
Keskerakonna maine on iga valimisperioodiga kasvanud, eriti paigus, kus teiste erakondade plaanid on nurjunud või kus rahvale on lubatud roosamannat ja piimajõgesid, mis tegelikkuses on osutunud bluffiks. Maainimene on kannatlik, oma elulisi vajadusi on ta õppinud suuremas osas ise rahuldama. Inimesed ootavad eelkõige nendesse suhtumise muutumist. Mõnetuhandene investeering üksi ei aita, kui sellega ei kaasne vallavõimude heatahtlikku suhtumist või inimese tööpanuse austamist.
Valdades ja väikelinnades tuleb keskerakondlastel rinda pista kõikvõimalike kodanikeühendustega, kes siin-seal on juba aastaid võimul püsinud. Paljuski on need oma võimalused ammendanud. Valdade peamiste probleemide lahendamine sõltub riigi regionaalpoliitikast. Selle järjepidevusest sõltub ka usalduse tekkimine kohapealse vallavõimu vastu.
Keskerakond sihib maaelu edendamist läbi tugevate külade ja nende toetamise. Tegusad külakeskused on ainus viis koondada lähikonda inimesi, eriti just noori ärksaid inimesi ja ettevõtjaid ning luua neile teid arenguks.

Keskerakonna maine on iga valimisperioodiga kasvanud, eriti paigus, kus teiste plaanid on nurjunud või kus rahvale on lubatud roosamannat ja piimajõgesid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)