Kohtu otsus üllatas Lootsmanni

Minu kaebust valitsuse 22. oktoobri 2009. a. korralduse nr 442 tühistamiseks arutas Tallinna Halduskohus kolmel kohtuistungil. Viimasel, 29. septembril 2010 toimunud ja seitse tundi kestnud istungil kuulas kohus tunnistajana regionaalminister Siim-Valmar Kiislerit, kes soovis jätta kohtule muljet ministri ja maavanema vahelise koostöö mittelaabumisest, milleni oma sõnade järgi jõudis minister talle alluvatelt  (minu rõhutus) ametnikelt saadud info põhjal.

Ääremärkusena olgu öeldud, et meie väidetav "koostöö mittelaabumine" minu ametisoleku ajal ei seganud minister Kiislerit kuus kuud pärast ettepaneku tegemist minu vabastamiseks helistamast sooviga saada minult kui eelmiselt maavanemalt seisukohta seoses Keila munitsipaalkooli likvideerimisega ja maavanem Rajasalu pöördumisega Siseministeeriumi poole rahataotlusega õigusabikulude katteks, vajaliku "kompromisslepingu" sõlmimiseks Keila linnaga.

Tallinna Halduskohtu otsus 1. novembrist oli minu jaoks üllatav eeskätt seetõttu, et kohus alustas asja menetlemist väga kiiresti ja sisuliselt, kuid, nagu näha kohtuotsusest, loobus kohus menetluse käigus ja otsuse tegemisel asja sisulise poole analüüsist. Seejuures on viimane käesolevas asjas kriitilise tähtsusega, kuna vaidlusalune otsus saab olla õiguspärane üksnes siis, kui selles toodud põhjendused on sisuliselt õiged. Ei piisa üksnes sellest, et põhjendused on formaalselt esitatud (minu rõhutus).

Kuna olen otsustanud esitada Tallinna Halduskohtu otsuse peale appellatsioonkaebuse, siis asja menetlemise käigus ei pea ma kohtuotsuse sisulist kommenteerimist praegu õigeks ega otstarbekaks.

Kn

Jaga |