Esimesed piirikaitsjad tulid kokku

„Igas linnas ja maakonnas leidub endisi esimesi vabatahtlikke piirikaitsjaid, kuid neist on seni väga vähe räägitud-kirjutatud. Tavaliselt esinevad pressis piirivalvejuhid, kes on ühtlasi kutsutud kõikvõimalikele vastuvõttudele, autasustamistele jne, kuid kakskümmend aastat tagasi vabatahtlikult piiride kaitsele asunud kodukaitsjaid ja kaitseliitlasi, ning seal oma elu reaalselt ohtu seadnud mehi peetakse äärmiselt harva meeles," on kirjutanud Aadu Jõgiaas, legendaarne EV Sideteenistuse ülem, kes juhtis Toompeal valitsuse sideteenistust Eesti taasiseseisvumise aegadel.

Inimesed mäletavad hästi meie esimesi oma piiri kaitsnud mehi pärast Eesti Vabariigi taastulekut. Teavad suurepäraselt ka seda, kui ohtlik see oli, ja mida kaalule pandi. Vähe oli neid, kes uskusid, et väikeriigil veel kaua karistamatult omatahtsi tegutseda lastakse. Ja alles siis, kui asi kindlamana tundus, ilmusid lagedale tollased  põõsaskükitajad, lõid esimesed eest, tasalülitasid nad aastatega, ja nemad ju oma eelkäijaist head ei räägi, nad on arad mehed... Nemad kardavad oma sooja koha pärast. Muidugi on nende esimeste julgete eesti meeste suhtes tänamatult käitutud. Neid nagu polekski olemas olnud.

Aga pole viga, piirivalve aastapäeva tähistamine näitas, et nad on olemas!

Selle üle on hea meel, et ka nemad tulid lõpuks välja, vabanedes vaikimisikkest! Ettevõtmine  toimus meeste endi algatusel, sest kaua sa kannatad kurjade kultust... Ja on juba ka tõdetud, et kui ise midagi ette ei võta, siis sind polegi olemas. Nagu pole võimu jaoks rahvast kõik need aastad olnud, välja arvatud see aeg, kui president oli Arnold Rüütel. Siis kuulati ka kurbade kaebeid.

Küllap see oli hingesoojendav ettevõtmine, meie rahva kella-viie-tee-party taoline kokkusaamine. Palsam nende meeste hingele, kes meid kaitsesid, kui meie äraootavad olime, kui me kartsime... Oleks nad osanud aimata, kellele nad seda riiki tegid, vaevalt et end ohtu seadnud oleksid!

Seep see on, et aateinimene teeb ikka kõike heauskselt, loodeti ju kangesti head eesti aega tagasi saada. Nad olid toredad poisid, neil oli aus ja julge pilk. Ka meie regiooni piirilõigu (piirikordoni) ülem oli uhke ja jõuline mees, alluvad (komando) ka igati väärikad. Siis aga keerati äkki kõik kihva... Ja kihvas on kõik tänaseni...

ANNE RATMAN, Ida-Virumaa

Jaga |