13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Äsjaolnud lipupäevaksVILJAR KAARNA, 06. juuni 2007Saadan teile lipupäeva puhul ühe oma luuletuse, mis (kahjuks!) ilmestab kõige paremini seda hingelist ja eetilist ummikseisu, millesse oleme jõudnud rahariiki luues. Olen kirjutanud hulga nn sinimustvalgeid luuletusi, ka juba kaheksakümnendatel aastatel. Nendest osa on koondatud minu luulevalimikku "Aateaabitsatõed" (2000), mida pole kahjuks järel enam sõpradelegi kinkimiseks. Kõik on kirjutatud tõsise murega (n.ö südameverega). Luuletus "Lipule vaat!" peegeldab aga meie kestvat olevikku (ja tulevikku?) kõige ehedamalt. Viljar Kaarna, 4. juunil 2007 LIPULE VAAT! Vaatan lippu, mida austan. Akki – tunnen rahutust: sinivalge taeva taustal lehviks nagu plagu must – sinise on neeland taevas, valge – valev pilvevall… Seilaksime oma laevas justkui röövlilipu all! Mõtlen: mida teised näevad lipust = riigist, mis me peos? Õilsad aated varju jäävad, näha on vaid mustad teod…?! 1997 Viimati muudetud: 06.06.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
