![]() Mina usun Eesti Mereväe tulevikkuHEINO TOHVER, 18. veebruar 2004Mulle tuli suure üllatusena 24. detsembril möödunud aastal Kesknädala veergudel avaldatud Elmar Veinbergi kirjutis Eesti Mereväe kohta. Teenisin veidi aega Eesti Mereväes tüürimehena vanal miinilaeval Sulev, mille komandör oli tol ajal vanemleitnant Edgar Haavik. Praegu olen ligi aasta olnud Eesti Meremeeste Liidu vanem ja kuulun ka Kaitseliidu meredivisjoni koosseisu. Nendest asjaoludest lähtudes leian, et pean avaldama oma seisukoha Eesti Mereväe kohta. ElmarVeinbergi musta värvi seisukoht Eesti Meremeeste Liit on mittetulundusühing, mis ühendab praegusi tegevmeremehi ja endisi meremehi, nii pensionäre kui maal töötavaid, alates madrusest ja lõpetades kaptenitega. Need on naised ja mehed, kes on teeninud aastaid kas kauba- või kalalaevadel. Omal ajal tutvusin kirjaga, mille Elmar Veinberg saatis 1997. aastal tolleaegsele vabariigi presidendile Lennart Merile. Mul on hea meel, et Elmar Veinberg tunneb muret Eesti Mereväe pärast, kuid ajalehes ilmunud kirjutises on meie mereväge kujutatud küllaltki mustades toonides, eelkõige mereväe ohvitserkoosseisu. Praeguseks on olukord selles vallas aga kardinaalselt muutunud. Paljud noored ohvitserid on saanud hariduse välismaal, Soomes, Taanis ja Saksamaal. Elmar Veinbergile tegi muret nende kogenematus. Kuid see on loomulik, et noorel leitnandil ei ole veel neid kogemusi mis kaptenil. Mitte ühelgi maal ei saa laeva komandöriks või tsiviillaevas kapteniks otse koolist tulnu. See ametikoht saadakse alles pärast selle välja teenimist. Kaader otsustab ka edaspidi Siinkohal ma ei tahaks teha oletusi ega järeldusi, miks lahkusid või sunniti Eesti Mereväest lahkuma ohvitserid, kellega olen sinasõber, sest nii mõnigi neist on saavutanud oma võidu kohtus (Edgar Haavik). Ei hakka ma kommenteerima ka hea tuttava Lembit Aderi surma. See on juba arstide rida. Praegustele ohvitseridele on Elmar Veinberg ette heitnud kogemuste puudumist. Ent nii see asi siiski pole. Mereväedivisjoni ülem kaptenleitnant Enn Võidula on mees, keda tunnen aastaid. Ta on lõpetanud kutsekeskkooli nr 1 laevamehaaniku erialal, hiljem aga Petrodvoretskis asuva kõrgema sõjakooli raadiotehnilisel erialal ja teenis aastaid ohvitserina nõukogude mereväes. Ma pole mingil määral nõus kriitikaga Eesti Mereväe esimese ülema, kaugsõidukapteni Roland Leiti kohta. Kust üldse on võetud andmed, et mees, kes töötas üle kolmekümne aasta kaubalaevastikus, tegi koostööd NLiidu julgeolekuga ja poleks seepärast tohtinud anda vannet? Teatavasti suunati Põhja Merelaevanduse laevad tihti ohutsoonidesse, kusjuures radiatsiooniohu tõttu kannatasid kõik laevapere liikmed, alates kaptenist ja lõpetades madrustega. Novaja Zemlja aga oli keelutsoon, kus katsetati aatompomme. Mis aga puutub "dedovshtshinasse" Eesti Mereväes, siis siin sõltub olukord eelkõige allohvitseridest, kes peavad tagama korra ning distsipliini. Tahes-tahtmata ei jõua komandör täies ulatuses seda kindlustada, ehkki tal lasub otsene vastutus korra loomisel. Lõpetuseks aga juhin tähelepanu tõigale, et Elmar Veinberg ei ole juba 2000. aastast enam Eesti Mereväelaste Kogu esimees. See koht on tänaseni täitmata. Vaated elunähtustele on mõistagi erinevad. Nii on ka erinevad Veinbergi ja minu vaated Eesti Mereväele, mille heasse käekäiku usub loodetavasti ka tema. Viimati muudetud: 18.02.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |