Paet ja Laar tunnustavad Eestit idaeuroopa hoorana?

Helsingin Sanomat, 7. oktoobri online:

Tallinn. Kirjanik Sofi Oksaneni edukas romaan „Puhastus" külvab vastuolusid Eestis, kus selle tegevus toimub. Kriitikud on mures sellepärast, et teos maalib Eestist väga ühekülgse pildi. See mure on romaani eduga koos vaid kasvanud. Toimetaja Piret Tali meelest „Puhastus" kinnistab seda ettekujutust, mille pärast Eesti peab ennast üha „pidama idaeuroopa hooraks Soome laevadel ja hotellide ööklubides". Seega võiks teos kasvatada naistevastast vägivalda, selle asemel et seda vastustada.

Tali hinnangul on Eesti muutumas võõrkeelsete noorte kirjanike teemapargiks, kust ammutatakse ahastust, masendust, vaesust, õetappu, petmist ja vägivalda.

Varem on Oksaneni peetud Eestis rahvuskangelaseks. Ta on saanud Eesti presidendilt teenetemärgi ja ajaleht Postimees valis ta aasta inimeseks.

Helsingin Sanomat, 8. oktoobri online:

Tallinn. Eesti välisminister Urmas Paet on kinkinud Sofi Oksaneni romaani „Puhastus", mille tegevus toimub Eestis, mitmele oma välisministrist kolleegile. Minister ei mõista kriitikat, mille põhjal „Puhastus" kujutab Eestit maailma silmis liialt süngena. „Ei ole vaja põdeda," arvab Paet. Ta on veendunud, et „Puhastus" aitab mõista neid tänase Eesti probleeme, mida Läänes on ehk raske mõista. „"Puhastus" on ilukirjandus asjadest, mis on Eestis tõepoolest juhtunud," ütleb Paet.

Nädala algul põrmustas Piret Tali oma Eesti Päevalehe kolumnis (4. oktoobri paberväljaandes - Kn toim.) üleskiidetud Sofi Oksaneni „Puhastuse". Ta avaldas kartust, kas Eestiga seostatud vägivalla ja ahistamise kujutamine ei muutu mujal valitsevaks tõeks selle maa kohta. Tali avaldas ka arvamust, et see raamat võib luua eesti naisest ettekujutuse kui idaeuroopa hoorast. Muret selle üle on ettevaatlikumalt väljendanud ka osa Eesti intelligentsist.

„Tegemist on väikekodanliku hirmuga, missugusena me paistame välja välismaal. Nähtusena on see sarnane Soomes tuntava hirmuga, et Aki Kaurismäki filmid loovad väära pildi soomlasest ja tema loomusest," arvab teatrikriitik Andres Laasik, kes on kiitnud „Puhastuse" lavastust ja romaani.

„Küllap nii Soomele kui ka Eestile on tüüpiline, et kui keegi meist korraga saab tuule tiibadesse, muutuvad teised kohe murelikeks," ütleb poliitik ja ajaloolane Mart Laar. „Eesti ajalugu on olnud väga verine ja sünge. Sinna ei ole midagi parata."

Kirjanik Jaan Kaplinski kuulub „Puhastuse" kõige hinnatumate arvustajate hulka.

„Tegu on suurepärase kriminaalromaaniga. Kuid ei see ei kujuta elu Nõukogude-Eestis selliselt, nagu see tegelikult oli, nagu ka Agatha Christie' raamatud ei räägi Briti elust."

„Viga on selles, et paljud Eestis ja välismaal võtavad seda kui realistlikku Nõukogude-Eesti elu kujutust. Ka kirjanik esitleb oma teost sellisena," ütleb Kaplinski.

Kaplinski isa suri vangilaagris, ta on kirjutanud ise sel teemal.

Diskussioon „Puhastuse" üle jätkus neljapäevases Eesti Päevalehes. Tõlkija ja toimetaja Kaisa Kaer meenutas, et kirjandus ei pea sisaldama ajaloolist tõde.

„Oksaneni väärtus on selles, et äratab inimesi tutvuma ajalookäsitlusega ja esitama küsimusi."

„Soomet tuntakse maailmas Kaurismäe ja Paasilinna loomingu kaudu. Publik siiski mõistab, et need on filmid ja need on romaanid. Kirjanik või kunstnik ei ole kunagi reisijuht," nõnda arvas Eestis esitatud kriitika peale Sofi Oksanen ise.

Tõlge - Kn

Jaga |