Uus Euroopa Komisjon paigas

Mandaat antakse volinikule 5 aastaks ja Euroopa Parlament ei saa seda muuta, isegi mitte siis, kui volinik oma tööga hakkama ei saa. Umbusaldada saab vaid tervet Euroopa Komisjoni, ja ühe "äpust" voliniku pärast sellist poliitilist kohtuotsust ei langetata. Nii et tänaste õigusaktide kohaselt tuleb meil kõigil see aeg üle elada, kui keegi peaks oma kõrgel ametikohal istudes tühja tallama.

Selline korraldus ei aita kaasa tõhusa Euroopa toimimisele - vajame tugevat Euroopa Komisjoni. Juba arutletaksegi muudatuste tegemist nendesse reeglitesse, fraktsioonid on põhilistes parandustes ka üksmeelele jõudnud.

Samuti on parlamendis kogunud toetust meie fraktsiooni (liberaalide) väljakäidud ettepanek liikmesriikidel edaspidi kuulamistele parlamendis esitada mõlemast soost volinikukandidaat. Valiku tegemisel ei saa aluseks kindlasti mitte kvoot, vaid pädevus. Tuleb anda praktiline sisu aastakümneid räägitud soolise tasakaalu olulisusele ja konkreetse teoga luua võrdsed võimalused mõlemale poolele. See on ka 1. detsembril 2009 jõustunud EL-i uue alusdokumendi - Lissaboni lepingu - mõte.

Ligi 500 miljoni elanikuga El-i kõrgeteks ametikandjateks said:

1. José Manuel Barroso (Portugal, konservatiiv) President

2. Catherine Ashton (Inglismaa, sotsialist)  Asepresident,

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (end. väliskaubandusvolinik)

3. Viviane Reding (Luksemburg, konservatiiv) Asepresident

Õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus (end. infoühiskonna ja meedia volinik)

4. Joaquín Almunia (Hispaania, sotsialist) Asepresident

Konkurents (end. majandus- ja rahandusküsimuste volinik)

5. Siim Kallas (Eesti, liberaal) Asepresident

Transport (end. haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik)

Kahetsusväärselt võimaldas Komisjoni president tema pädevusvaldkonnast endisel transpordivolinikul  A. Tajanil kaasa võtta nii satelliitnavigatsiooni süsteemi Calileo kui ka riigiabi üle otsustamise. Ka merendus lahutati transpordivoliniku portfellist. Vastamisest, miks Barroso nii otsustas, hiilis ta kõrvale. Selgusetus ja läbipaistmatus on aga teadagi aluseks erinevate spekulatsioonide levimisele.

6. Neelie Kroes (Holland, liberaal) Asepresident

Digitaalareng (end. konkurentsivolinik)

7. Antonio Tajani  (Itaalia, konservatiiv) Asepresident

Tööstus ja ettevõtlus (end. transpordivolinik)

8. Maroš Šefčovič (Slovakkia, sotsialist) Asepresident

Institutsioonidevahelised suhted ja haldusküsimused

9. Janez Potočnik (Sloveenia, liberaal)

Keskkond (end. teadusvolinik)

10. Olli Rehn (Soome, liberaal)

Majandus- ja rahandusküsimused (end. laienemisvolinik)

11. Andris Piebalgs (Läti, konservatiiv)

Areng  (end. energeetikavolinik)

12. Michel Barnier (Prantsusmaa, konservatiiv)

Siseturg ja teenused

14. Androulla Vassiliou (Küpros, liberaal)

Haridus, kultuur, mitmekeelsus ja noored (end. tervishoiuküsimuste volinik)

15. Algirdas Šemeta (Leedu, konsevatiiv)

Maksundus ja tolliliit, audit ja pettusevastane võitlus

16. Karel De Gucht (Belgia, liberaal)

Kaubandus

17. John Dalli (Malta, konservatiiv)

Tervise- ja tarbijaküsimused

18. Máire Geoghegan-Quinn (Iirimaa, konservatiiv)

Teadus ja innovatsioon

19. Janusz Lewandowski (Poola, konservatiiv)

Eelarve ja finantsplaneerimine

20. Maria Damanaki (Kreeka, sotsialist)

Merendus- ja kalandusasjad

21. Günther Oettinger (Saksa, konservatiiv)

Energeetika

22. Johannes Hahn (Austria, konservatiiv)

Regionaalpoliitika

23. Connie Hedegaard (Taani, liberaal)

Kliimameetmed

24. Štefan Füle (Tšehhi, sotsialist)

Laienemine ja naabruspoliitika

25. László Andor (Ungari, sotsialist)

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

26. Cecilia Malmström (Rootsi, liberaal)

Siseküsimused

27. Kristalina Georgieva (Bulgaaria, konservatiiv) Rahvusvaheline koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamine

28. Dacian Cioloş (Rumeenia, konservatiiv)

Põllumajandus ja maaelu areng

Parlamendis toimunud kuulamiste-küsitluste alusel võib mandaadi saanud volinikke lugeda headeks ja rahuldavateks. Toetudes üldisele arvamusele, said hea hinnangu kõik kaheksa liberaalist volinikku.

Uuelt Euroopa Komisjonilt ootab nii EL-i elanikkond kui ka tema esindaja Euroopa Parlament suuremat sünergiat. Käes on  aeg muutuda. EL-il tuleb otsida uutele küsimustele uudseid vastuseid ja kasutada oma tugevaid külgi uutmoodi. Inimesed tunnevad muret tuleviku, iseendi ja oma perekonna pärast. Pelgalt sama poliitika jätkamisest ei piisa, vaja on lahendusi pakkuvaid lähenemisviise, mis annavad tulemusi ja on ühtlasi püsivad. Kindlasti on see ootus ka meil Eestis.

SIIRI OVIIR,  Euroopa Parlamendi liige

Jaga |