Leevaku jõujaam teatrilaval

HEIMAR LENK,      27. juuni 2007


Jaanipäeva eel jõudis Põlvamaal vaataja ette lustakas suvelavastus "Jõujaam". See on lugu Leevaku hüdroelektrijaama noortest taastajatest. Mitmed omaaegsed töökangelased viibisid ka ise etendusel.

Vaid vähestel õnnestub oma ammumöödunud noorust ja iseennast teatrilaval kohata. Leevaku vanarahva jaoks see õnn naeratas. Viiel vabaõhuetendusel näidati nende elamislugu kõigile. ﾜle saja kohaliku isetegevuslase ja veel hulk külarahvast lõi kaasa suures teatritükis, milles meenutati 1947. aasta sündmusi kodukohas. Tollal taastati Leevaku hüdroelektrijaam, mille saksa sõdurid taganedes õhku lasid.

Esimese komsomoli löökehitusena sai Leevaku tuntuks üle kogu Eesti. Veelgi suurema kuulsuse tõi rahvakirjanik Juhan Smuuli kirjutatud poeem „Järvesuu poiste brigaad", milles ehitusele sõitnud noored omaenda nime all ajalukku jäädvustati. Nüüd mängisid neid uuesti kuulsaks järeltulijad kolmandast põlvkonnast.

Teatrilavaks oli valitud elektrijaama ümbrus maalilise Võhandu jõe kaldal – täpselt sama koht, kus pool sajandit tagasi noored ajalugu tegid. Mitmed neist, kes tänaseks juba auväärsesse ikka jõudnud, olid ka ise etendusel ja elasid ammumöödunut veelkord läbi. Nii istus esireas aukohal Leevaku löökehituse töödejuhataja Andres Ojasoo, kes lavastuses üheks peategelaseks. Näitemängu temast endast jälgis elav kangelane suure huviga. Kord sündmuste käiku rõõmsa naeratusega heaks kiites, kord olematute juhtumite üle pead vangutades.

"Ärge pikalt pahased olge!" kirjutab kavalehel tüki autor Jan Rahman, pidades ajaloolistes sündmustes osalejaid silmas. Lavastaja Raivo Adlas rõhutas, et tegemist on ju teatriga, mitte dokumentaaljutustusega. Asja eestvedajad Leevaku külavanem Vello Kasearu, projektijuht Marge Trumsi, sädeinimene Miia Kasearu ning paljud teised olid aga lihtsalt rõõmsad, et suur ettevõtmine õnnestus ja rahvas kaasa tuli.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)