Vana Sakala vajab kaitset

Elmar Lehtsaar,      13. detsember 2006


Olen resoluutselt vastu Vana Sakala lammutamisele, küll aga olen nõus selle hoone sisemise ümberehitamisega. See tuleb odavam, kui uus, n-ö nullist alustatud hoone. Asjaolus, et Vana Sakalat ei ole kasutatud sihipäraselt, on süüd nii linnal kui ka uuel omanikul.
Kesknädala hiljutine juhtkiri Uue Sakala toetuseks valmistas mulle pettumuse. Kas Keskerakonnas ei leidugi mõtlevaid inimesi, võimekaid oma ala spetsialiste, kes põhjalikult teavad kõike ehitusest ja selle olemusest ega jaga kilplaste arvamust: täna ehitame suure kivilossi ja varsti teeme selle maatasa?

Sõitsin Tallinna, et mälestuseks pildistada seda minu arvates imposantset ja oma kohale hästi sobivat kauni arhitektuurilise lahendusega ehitist. Pildistajaid, kes suhtusid lammutamisse taunivalt, oli kohal teisigi.

Mind häirib kogu sellega seonduv just oma ükskõiksuse poolest. Kui võimalikuks peetakse maatasa teha niisugune kapitaalne kivihoone ainult sellepärast, et „see ei sobi enam", siis küsin: kas lammutame maha ka mõne teise aegunud „katedraali", näiteks Niguliste või Oleviste, ja ehitame selle asemele nn ajakohase? Olulisi hooneid, millesse head arhitektid on vaatamisväärseid lahendusi luues sisse pannud oma hinge, ehitatakse harilikult nii, et need kestaksid kaua, sajandeidki.

Ma pole olnud ehitaja, kuid olen osalenud ehitusega seonduvalt omal erialal, metallinduses, ning saavutanud mitmel erialal kõrgeima kvalifikatsiooni. Töötades Tallinnas ligi 3000 töölisega tehases, tuli sageli lahendada uue tehnika juurutamise ja masinaehituse probleeme. Igakord leidsime õigeima lahenduse.

Seoses eelöelduga julgen siiralt kahelda ehitusekspertides, kelle meelest ehitustehniliselt pole Vana Sakalat võimalik ümber ehitada niisugusel põhjusel: „Kui võtad rõdu maha, siis kukub sein kokku!"
Kahtlen, et Vana Sakala välismüürid siis kokku variseksid, kui teha täielik sisemine ümberehitus. Olemasoleval hoonel on kõik vajalikud ehitustehnilised kommunikatsioonid, et sel kohal edasi eksisteerida.

Teiseks häirib mind tänaste arhitektide üldine (koolituslik?) harjumus ehitada hästi lihtsaid, praktiliselt ilma mingi vaatamisväärsuseta „karpe", mis enamasti on kandilised monstrumid, ühed madalamad, teised kõrgemad. Käid Tallinnas ümber Viru Keskuse ja näed ainult seinu, ka eemalt pole näha midagi, mis oleks arhitektuuriliselt meeldejääv. Taunivalt on räägitud Tartu Kaubamajast.

Minu praeguses kodulinnas Haapsalus on samuti moes selline „tänapäevastiil". Üksteise järel kerkivad vaid „kandilised karbid", Juba Uuemõisast läbisõidul võib näha hiljuti valminud karphoonet – autode müügi esinduskauplust. Linnas Jaama tänavas kerkib ridamisi „kandilist arhitektuuri". Krimmi holmile kavandatavad elumajad, mille maketist ilmus pilt ajalehes, on samuti nagu tikukarbid – mõni kõrgem, mõni madalam.

Kuhu on kadunud igale linnale omane kohaliku arhitektuuri eripära?

Näis, milliseks kujuneb Haapsalu esimene kõrghoone ja lõpuks nn Suurde Auku kavandatav hoone. See peaväljaku äärne ehitis peaks küll olema eriliselt atraktiivse väljanägemisega, et köita linna külaliste tähelepanu. Aga vaevalt... Pidavat tulema tavaline kahe-kolmekorruseline korterelamu, kus ka mõned büroopinnad, – seega jällegi üksluine „karp".

Tekib naljakas mõte: enamik tänapäevase koolituse saanud arhitekte põeb mingit kandilisuse (loe: lihtsuse) sündroomi, mis otsekui tuleneks lapsepõlvest, kui õpiti laduma mänguklotse.

Selge: niisugusena kavandatut on lihtsam ja kiirem teostada; seda aga „arendajad" soovivadki.

Ei tahaks küll seda arvata, aga paraku tundub, et antud juhul lähevad ehituseksperdid kergema vastupanu teed või on nad kinni makstud rahaka omaniku poolt, kes laob välja oma trumpe, mida Uus Sakala peab võimaldama.

Kui kõrvutada Uut Sakalat olemasolevaga, tundub, otsekui oleks siia projekteeritud haiglahoone. Lame kantis ehitis, mille ilmetuid sirgeid seinu ehivad vaid läikivad aknaread, ei näe küll kultuuritempli moodi välja. Rahvusooperi ja Draamateatri koone on mitmeid kordi vaatamisväärsemad!

Minu arvates peaks üks olulise tähtsusega hoone (mitte mingi laohoone!) olema alati arhitektuuriteos, mida imetleksid nii praegusaegsed inimesed kui ka järeltulevad põlved.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)