Tädi Maali tuli külla

HELGA AAVIK,      31. oktoober 2001



Tädi Maali tuli mulle üle hulga aja Saaremaale külla. Vaatas läbi köögiakna õuemaale ja küsis, kes need mehed seal saunamuru peal mõnulevad.
"Need kaks habemega siin eespool on Mart ja Tarmo," tutvustasin mina.
"Ah need ongi need kaks karvanässi Isamaaliidust! Saan neid oma ihusilmaga kah näha. Ja kes need seal tagapool na omaette konutavad?"
"Need on Toivo ja Mihkel. Nad on Mardi jõugu liikmed."
"Kuule, Kaarel, kas neil perekonnanimesid polegi? Nimetad neid aina eesnimedega, nagu suuri sugulasi."
"Vaata Maali, tänapäeval pole meie vabariigis ühelgi kurjategijal perekonnanime. Neil on ainult eesnimed. Kuula raadiost või loe ajalehest, või vaata telekast, kus kurjategijate näod ruudulise taustaga üle lastakse, et tavakodanikud neid ära ei tunneks."
"Miks nad sul siis siin on hakanud käima?" imestab Maali.
"Saime Mardiga sina peale, kui ta viimati Saaremaal käis. Olevat hea rahulik paik õllejoomiseks. Keegi ei sega. Las aga kaanib oma raha eest, seda puru näib tal jalaga segada olevat. Mul ka nüüd prii õlu. Ega ta nii väga kitsi olegi."
"Tal ju ämm Kuressaares, miks ta seal ankrusse ei heida?"
"Ütle Maali, kes enne oma ämma nii väga armastanud on. Ja kes on, see pole siis ise päris normaalne olnud."
"Oi Kaarel! Vaata aga vaata, sul ju kummuti peal meie uue presidendi pilt kohe. Kus sa selle nii ruttu enesele juba jõudsid soetada?"
"Selle andis mulle härra Mart isiklikult. Andis selle mulle ja ütles, et igal õigel eestlasel peaks Arnoldi pilt kodu kaunistama. Tema suguvõsal olevat juba kõigil Arnoldi pildid koduseintel."
"Aga miks need kaks - Toivo ja Mihkel - nii vaiksel seal omaette on? Neil oleks nagu midagi südamel. Miski mure vaevab või?"
"Nii näib olevat küll."
"Kaarel, vaata, ! Kaks karvanässi tulevad toa poole!"
"Kuule peremees! Sul pidi jahipüss olema?"
"On küll, miks see sind huvitab?"
"Me mõtlesime Lennarti pildi pihta märki laskma hakata. Tahame kätt proovida ja näha, kaua ta, sinder, meie püssitoru ees vastu peab."
"Kuule Mart, minu püssist pühi suu puhtaks! Kui sul aga nii kange laskmise isu on, annan sulle ragulka, põruta sellega!"
"No hästi, kui paremat pole, käib see kah..."
Ja nad lähevad Tarmoga märki laskma. Vahepeal on aga Toivo ja Mihkel õuest juba jalga lasknud. Ajame Maaliga omavahel juttu maast ja ilmast, kuni kuuleme õuest Mardi rämedat häält:
"Kes kurat lasta ei taha, on minu vaenlane!"
Jorutavad ja lorutavad, kuni kaovad nemadki koos minu ragulkaga "parematele jahimaadele".
"Ei ole mul sellest sooja ega külma, et nad Lennarti pildi pihta märki lasid," ütleb Maali. "Lennart oli minu ristiisa, kes aitas mulle uue nime leida. Tahaksin talle samaga vastata ja olla talle ristiemaks, anda talle nimeks - Murtud Rukkilill. Aga ma ei saa aru, mis turvamist ta taga nutab, keda ta kardab?"
"Jah, eks ta ole! Inimene hakkab vanaks saades luulusid nägema. Ole sa president või peaminister, igaühel omad nägemused ja hirmud."
Oli saabunud õhtu oma hämara olekuga. Ütlesin Maalile, et vaatame, mis sealt telekast tuleb. Kuid Maali polnud sellega nõus, sest sealt ei tulevat muud kui inimeste tapmist. Mõistlikum on magama minna, näeb ehk uneski midagi meeldivat ja ilusat.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)