Jõgeva – naiste linn

URMI REINDE,      19. juuli 2006


Jõgeva olla naiste linn, sest mehed töötavat puha mujal. Kes Soomes, kes Rootsis, kes Norras. Ühesõnaga, põhiliselt o-tähelistes riikides. Ehitavad ja keevitavad, on bussijuhid ja autojuhid. Kohapeale on alles jäänud vaid linnajuhid ja maakonnajuhid. Ei ole ju kuulda olnud, et mõned meie omavalitsusjuhid või riigijuhid välismaalt tööd otsiksid. Ju neil siingi hea!

Aga Eestimaa ähvardab tühjaks jääda. Kuniks neid naisigi. Lähevad ära välismaalastele mehele. Ja maad, mis lastega täidetakse, on siis hoopis näiteks Mehhiko või Vietnam või Austraalia. (Need on lihtsalt riigid, mille meesesindajatega kolm tüdrukut minu tutvusringkonnas on hiljaaegu pere loonud.)

Esialgu mõni inimene Jõgeva vahel siiski liigub. Keset südasuvist kuuma tööpäeva ringi jalutades tundub, et elu ses Kesk-Eesti 6000 elanikuga linnakeses, kus kinnisvarahinnad alles hiljaaegu olid, pehmelt öeldes, sümboolsed, siiski käib. Eriti paeluv on külalisele see, millega omainimene ilmsesti ammu harjunud – kultuurilised vaatamisväärsused.

Betti Alver 100

Betti Alveri sünnimaja on remondis. Tahetakse juubeliks valmis saada. Poetess sündis vana raudteejaama lähedases majas 23. novembril 1906 ja elas kodanikuelu Elisabet Lepikuna. Kui muuseum avatakse, on Jõgeval kindlasti üks koht juures, kuhu linnakülalisel asja peaks olema.

Hea vaim

Kultuurimaja esisel platsil seisab hõbekuusk, mis on kaunis ka palava ilmaga, mitte ainult jõuluajal, kui ta kannab linna jõulupuu austavat tiitlit. Kuuse kõrval on oma koha leidnud „Jõgeva linna hea vaim" – Tauno Kangro sellenimeline taies. Tolle valmissaamise 2001. aastal korraldas kuulus jõgevamaalane Ants Paju, ilma kelleta ei toimu sealkandis vist ühtki suuremat sorti üritust.

Kultuurimaja
on kesksuviselt tühi. Nii vist peabki. Seal toimuvad maavanema Aivar Koka pidulikud vastuvõtud ja antakse teatrietendusi – 360 inimest mahutab saal parimail hetkil ära. Tantsupidudega pidi kuuldavasti nigelavõitu olema – kuna maja on hiljuti remonditud ja ontlik parkett maas, siis kardetavat, et noored nühivad parketi ilu vähemaks oma kettide, neetide ja botastega. Ei tea, kas see ikka nii hull on? Hullem oleks vast see, kui noored Jõgevalt üleüldse ära lähevad.

Kõige kuulsam

Jõgeva kõige enam kõlapinda leidnud ettevõtmine on küllap veel ühe kuulsa kohaliku mehe Alo Mattiiseni nimeline lauluvõistlus kevaditi helilooja sünniaastapäeva aegu. Ka Mattiiseni revolutsiooniliste laulude tekstide autor Jüri Leesment on Jõgevalt pärit.

Häid mõtteid, häid tegusid

Iga paikkond vajab lõputu rahajutu asemel eelkõige häid mõtteid, millele peaksid järgnema head teod. See pole üksnes Hansapanga logo, vaid täiesti tõsiselt öeldud. Seisab näiteks Jõgeval tühi tiik – kaevati valmis, vooderdati uhkelt kividega ära ja puha, kuid rahvas räägib, et vett sinna tiiki sisse lasta ei raatsita. Tore, kas pole?!
Või staadion, mis sai valmis, aga on ilma tribüünita. Kuhu rahvas istuma panna, kui suuremaid staadionishõusid korraldatakse?

Nägime ka huvitavat asja, mis annab Tallinnalegi silmad ette. Üks korruselamu ühistu võttis kätte ja renoveeris oma maja, nii et autoga mööda sõites jääb silm pidama just sellel hoonel. Põhiline pilgupüüdja on värviline vooder, millega maja kaetud. Võeti laenu, ja nüüd iga pere tasapisi maksab. Endal uhke elada ja teistel kena vaadata. Millal Mustamäe ja Lasnamäe võiks hakata koosnema värvilistest majadest?

Ettevõtlikkus ennekõike – see näib olevat asjade liikumapanev jõud nii Jõgeval kui ka mujal Eestis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)