Sõda toob katastroofi

Poliitilised rahutused ja verised kokkupõrked on nõudnud vähemalt 2500 tsiviilelaniku elu. Üle 400 000 inimese on sunnitud kodust põgenema. 190 000 idaukrainlast on leidnud varjupaiga mõnes teises oma kodumaa piirkonnas, 225 800 on põgenenud kas Venemaale, Valgevenesse või Poola. 78 000 Venemaale pagenut soovivad saada ametlikku põgenikustaatust. ÜRO põgenike ülemkomissari pressiesindaja Ariane Rummery tunnistas, et Ida-Ukrainast põgenenute hulk olla arvatust suuremgi, kuna puudub põgenike tsentraliseeritud registreerimise süsteem.

„Me tulime siia Horlivkast. Seal käib hirmuäratav sõda. Tulin siia koos tütre ja lapselastega. Loodame koju tagasi pöörduda,“ rääkis üks põgenikest Donetski oblastis Svjatogorskis. „Peidame end siin sõja eest. Meile antakse süüa ja peavarju,“ tunnistas teine pagenu.

Katastroof Ida-Ukrainas paisub päev-päevalt üha hullemaks, sest eluks hädavajalik, kaasa arvatud elektri- ja veevarustus, on hävitatud.

Kesknädal tuletab militaristlikele Venemaale „vastu hambaid virutada“ tahtvatele eestlastele meelde, et sõda on kohutav. Näib, et osa poliitikuist seda ei tea. Sõjaga kaasneb kuni kümneid tuhandeid tsiviilohvreid. Lastakse õhku busse ja tulistatakse rakettidega elumaju, kus kahtlustatakse peituvat vaenlase sõdureid. Et hukka saavad ka tavakodanikud, sh lapsed, ei lähe enam kellelegi korda. Üha enam NATO-usku eestlased peaksid taastama usu diplomaatiasse ja rahusse. Sest NATO ja Venemaa sõja korral hakkavad ka meie mail hukkuma meie lähedased.

Kn

Jaga |