Seitsme aastaga on tahtnud välismaale minna 2050 tervishoiutöötajat

Avaldus sedastab, et patsiendile raviotsuste langetamiseks on vaja aega vältimaks eksimusi ja suhtlemisvigu. Kuid ravijuhtude hulka on pidevalt suurendatud ja hindu kärbitud. Seetõttu on püütud toime tulla väikese töötajate arvuga, kelle koormus kasvab. Seadus reguleerib küll arsti tööaega, kuid mitte patsientide arvu, keda tööaja jooksul tuleb ravida. Avalduses öeldakse, et arstide töökoormust peab piiritlema. Samuti tuleb riigil tagada vahendid täiendkoolituseks.

Eesti tervishoiusüsteemi kõrge efektiivsuse on taganud töötajate piiramatu koormus ja piiratud tasuga töö. Selle hinnaks on aga tühjad perearstipraksised ja eriarstide nappus maakonnahaiglates. Alates 2004. aastast on Terviseametist välismaale mineku  dokumendid välja võtnud 2050 tervishoiutöötajat.

Rahvusvahelised organisatsioonid muretsevad Eesti tervisesüsteemi kestlikkuse pärast. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid soovitavad laiendada tervishoiu tulubaasi, suurendades eraldisi riigieelarvest. OECD hinnangul on meie tervishoiutöötajate palgad liiga madalad, mis põhjustab nende üha suurenevat lahkumist. Kutseliidud jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi, kuna arstid ja õed jäävad Eestisse vaid siis, kui tekib reaalne lootus, et tervisesüsteemi rahastamises tehakse muudatusi ning töö- ja palgatingimused paranevad.

Avaldusele on alla kirjutanud Katrin Rehemaa arstide liidust ja Iivi Luik tervishoiutöötajate kutseliidust.

Jaga |