Reform keeras eelarve kummuli

Kas jäi meelde? Eesti riigil on majanduskeskkonna mõjutamiseks kindlad võimalused. Aga miks siis meie valitsus härra Ansipi juhtimisel neid võimalusi kasutanud pole? Miks  peame täna arutama negatiivset lisaeelarvet?

Roosad pilved

Rahandusminister Ivari Padar ütles 2008. aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel:

„Võrreldes 2007. aastaga on riigieelarve kasvanud ligi veerandi jagu. Teist korda Eesti ajaloos on riigieelarve planeeritud ülejäägiga. Planeeritud ülejääk on suurem kui eelmisel korral. [---] Riigi reservide ja riigikassa poolt hallatava vara kogumaht on praegu üle 22 miljardi krooni ning tänavu ja järgmisel aastal kokku täieneb see ligikaudu kümne miljardi võrra. Riigi rahandus on heas seisus, austatud Riigikogu.“

Nii ütles rahandusminister alles pool aastat tagasi. Mis juttu räägib ta nüüd? Ja vaadates menetluses olevat negatiivset lisaeelarvet: kas saame öelda, et roosadelt pilvedelt on tuldud maa peale?

Riigieelarve Reformierakonna valimislubaduste teenistuses

Keskerakond püüdis juba detsembris, eelarve menetlemise ajal, pilvedes hõljuvat koalitsiooni maa peale tuua. Ütlesime, et 2008. aasta eelarve rakendub tunduvalt erinevamates tingimustes kui samas saalis aasta tagasi vastu võetud väga hea ja konservatiivne 2007. aasta eelarve. Tööpuudus on kasvamas. Löögi all on lisaks ehitusele ja kinnisvarasektorile ka tekstiilitööstus, puidutöötlemine, hotellindus, toitlustus, veondus. Tarbimise vähenemise all kannatab jae- ja hulgikaubandus.

Keskerakonna hinnangul toetus riigieelarve ebaõiglasele maksusüsteemile. Aktsiisitõusu eesmärk polnud juba alguses mitte euro kasutuselevõtt, vaid Reformierakonna valimislubaduse – tulumaks väheneb – katmine. Arvutused näitasid, et tulumaksu alandamine on kasulik nendele, kelle kuusissetulek on üle 40 000 krooni, sest alates sellest sissetulekust võidetakse rohkem, kui maksutõusudega kaotatakse.

Vahemärkus: eelmisel aastal deklareeriti suurima tuluna 100 miljonit krooni. Üheprotsendine tulumaksumäära alandamine kinkis sellele isikule tervelt miljon krooni! Palju õnne, Reformierakonna miljonimängu võitja!

Ütlesime, et valitsuskoalitsioon jätkab endiselt nn õhukese riigi poliitikat, mille puhul saavad reaalset kasu keskmisest tunduvalt suurema sissetulekuga isikud, kuid ülejäänud, s.t enamik rahvast, maksab nendele selle lõbu kinni kõrgemate aktsiiside kaudu. Sellist vastutustundetut poliitikat teha langeva  majanduskasvu tingimustes on küüniline.

Loomulikult ei toetanud Keskfraktsioon seda eelarvet, mida Riigikogu nüüd nii suures mahus muutma peab.

Strateegilised lahendused puudusid

 Vigu püütakse parandada negatiivse lisaeelarvega. Aga kui rahanduskomisjoni esimees heitis muudatusettepanekute tegijatele ette, et tehti vaid pisiparandusi ja puudusid strateegilised lahendused, siis just seda saab ette heita kogu esitatud lisaeelarvele: siin pole mitte ühtki strateegilist otsust, mitte mingit põhimõttelist lähenemist! Veel enam – siin puudub ka lihtne ja loogiline asjadele lähenemine.

Selle asemel, et tõepoolest kasutada riigi käsutuses olevaid vahendeid majanduskasvu elavdamiseks, aitab praegune valitsus hoopis kaasa majanduslanguse süvenemisele. Kärbitakse riiklikke investeeringuid – aga just need annaks praegusel raskel ajal tööd ja leiba tuhandetele töölistele ning kasvõi pisutki elavdaks juba päris jahtunud ehitussektorit. Lisaks kõigele on praegu ehitushinnad ligi kolmandiku odavamad kui näiteks aasta tagasi ja ilmselt ka mõne aasta pärast. Turule paisatakse suures koguses riigi kinnisvara – ja seda tingimustes, kus kinnisvaraturg on madalseisus. Kus on siin majanduslik mõtlemine?

 Riigi tegevuskulude paljuräägitud kärpimine on aga tegelikult ainult kosmeetiline – poolteisesaja miljoni kroonist kärpimist ei saa pidada laialtreklaamitud kokkuhoiuks.

Riik peab eelarvet käsitama kui tervikut

Kuus aastat tagasi seisis parlamendi ees tookordne rahandusminister Siim Kallas ja rääkis 2002. aasta riigieelarvest nii: "Tänapäeva maailmas varitsevad meid lisaks mitmed uued riskid. Viimastel aastatel oleme näiteks korduvalt näinud, kuidas üle maailma nakkustena levivad finantskriisid võivad hävitada riikide rahvusliku majanduse. Vastu peavad vaid need, kes oskavad oma riiki juhtida avatult, kokkuhoidlikult ning ausalt. Tänane tegelikkus ning ajalooline kogemus õpetavad meile, et valitsused ja parlamendid peavad suutma luua usaldusväärseid eelarveid, mis aitavad riikidel üle elada finantsiliselt keerukaid aegu. Riigid peavad seejuures suutma vaadata eelarvet kui tervikut, mitte kui üksikute lahendamist vajavate probleemide jada."

Kahju, et praegune Reformierakonna juhitav valitsus pole oma endise juhi sõnadest õppust võtnud. Reformierakonna paari valimislubaduse täitmise nimel keerati tegelikult kummuli terve 2008. aasta eelarve. Negatiivse lisaeelarvega seda taas tõusuteele ei upita.

TOIVO TOOTSEN, Riigikogu liige

Jaga |