Sotsiaalse pinge vähendamise lisaeelarve

OLEV RAJU,      12. juuni 2002




Möödunud kolmapäeval võttis Riigikogu vastu riigi käesoleva aasta lisaeelarve. Isamaaliidu ja Mõõdukate õukonnapress taob kõvasti trumme, et oi-oi, kui paha on lisaeelarve. On ta siis tõesti nõnda hull?

Lisaeelarve maht on 414,7 miljonit krooni, mis on saadud maksude oodatust parema laekumisega, mis on ilmselt kahe teguri tulemus: maailma majanduse negatiivsed protsessid pole õnneks Eestisse jõudnud (ehk ei jõuagi!), mistõttu majanduskasv on olnud stabiilne. Tänu maksuameti töö tõhustumisele on paranenud maksude laekumine.

Kuhu raha läheb?

415 miljonit pole riigieelarve 33 miljardi kõrval just suur raha, kuid täiesti vabade käte korral saaks valitsus sellega palju ära teha. Antud juhul on üle 90% kulutustest vähem või rohkem sundkäigud.
Nimelt läheb enamik rahast Laari vigade parandamiseks. Eesti riigieelarve peab vastama kõigile kehtivatele seadustele. Valitsus ja Riigikogu ei tohi sealt välja jätta summasid, mis on ette nähtud teiste seadustega. 2002. aasta eelarvest jäid aga välja politseinike pensionid (23, 9 miljonit krooni) ja omavalitsustele riigi poolt pandud ülesannete katteks minevast rahast vähemalt 120 miljonit.
See raha on nüüd lisaeelarves. Samasse lahtrisse (s.o sisuliselt samuti eelmise valitsuse vigade parandus) võib paigutada ka toimetulekutoetuste alaplaneerimise (lisaeelarves augu katteks 25 miljonit krooni valitsuse reservfondi kaudu) ja Eesti Haigekassale täiendavalt 39,4 miljonit.
Ka pensionide tõusuks täiendav 60,6 miljonit pole sisuliselt muud kui vigade parandus. Kolmikliidu peaaegu kolme aastase valitsuse ajal jäi pensionide tõus tublisti maha inflatsioonist. Kõik see kokku on aga 2/3 lisaeelarvest.
Ka ülejäänud osa läheb sotsiaalsfääri disproportsioonide likvideerimiseks: haridusministeeriumile 15 miljonit (stipendiumide tõus ja Eesti Põllumajandusülikoolile), avalik-õiguslikule ringhäälingule 15 miljonit (televisiooni probleemidest on palju juttu olnud) ja koolitoidule 65 miljonit.

Opositsiooni kriitika ebakonstruktiivne

Opositsiooni ülesanne on teha konstruktiivset kriitikat. Lisaeelarve kriitikas domineerib aga katse lüüa allapoole vööd. Niipea kui selgus, et praegune valitsus suurendab lisaeelarvega pensione, teatas opositsioon, et tema armastab lapsi ja lisaeelarvega tuleb tõsta lastetoetusi. Arvestus oli selge - korraga nii pensione kui ka lastetoetusi tõsta ei saa ja valitsus on seega "paha".
(Võib enam-vähem kindel olla, et kui lähemal ajal kerkib üles lastetoetuste tõstmine, löövad needsamad ringkonnad lokku - miks ei tõsteta pensione).
Kui asi läks muudatusettepanekute esitamiseni, ei julgenud ka Isamaaliit ise enam pensioni, koolitoidu ja omavalitsuste raha kallale minna. Katteallikas oma muudatusettepanekutele võeti küll osaliselt politseinike pensionitõusust, aga ka tulemusjuhtimise rahad (mille eest lausa matrossovlikult alles detsembris võideldi), põllumajandustoetuste kärpimine, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti rahad ( kärpimine 1/3 teiseks poolaastaks jäänud rahast) ja haiglate investeeringud.
Ei usu, et Isamaaliidus pole kedagi, kes ei saa aru selle utoopilisusest ja lubamatusest. Mäng käib laiade masside vähesele informeeritusele ja kontrollile suure osa massimeedia üle - kõlama jääb see, et Isamaaliidu ettepanekuid lastetoetuste suurendamiseks ei toetatud, mitte aga see, et seda taheti teha põllumajandustoetuste, politseipensionite, haiglate remondi ning aparatuuri jne arvelt.

Populismis ununes aritmeetika

Opositsiooni poolt lisaeelarvele teiseks lugemiseks tehtud populistlike suunitlustega muudatusettepanekute summa oli 1,65 miljardit ehk neli korda suurem eelarve mahust!. Ainuüksi valitsuse reservfondi (selles on praegu ca 8 miljonit, lisaeelarve vastuvõtmise järel oleks sihtsuunitluseta summa ca 33 miljonit) sooviti vähendada 426 miljoni võrra. Eriti hiilgasid sellega Isamaaliitlased (kokku üle 214 miljoni).
Heakene küll, võibolla nad lihtsalt ei räägi üksteisega ega tea, mis erakonnakaaslased teevad. Kuid eelarve kolmandaks lugemiseks, kus muudatusettepanekuid saavad teha vaid fraktsioonid ja komisjonid, soovis Isamaaliidu fraktsioon vabariigi valitsuse reservfondi vähendada 104,1 miljoni võrra. Kuidas 33 miljonist saab ära võtta 104, seda loomulikult ei seletata. Kas tegu on aritmeetika mittetundmisega või teadliku lollitamisega, jäägu ettepanekute tegijate südametunnistusele.
Kõige ebameeldivama üllatuse eelarve menetluse käigus tegi aga Rahvaliit. Kui siiani võis öelda, et see erakond ajab oma joont - mõni mees vahel ka lihtsalt oma jonni - siis nüüd mindi kaasa Isamaliidu printsiibitusega, tehes populistlikke muudatusettepanekuid (koolide katused, haiglad, televisioon jne), mille katteallikaks peaks olema valitsuse reservfondi kärpimine 110,3 miljoni krooni ulatuses. Kordame aga veel - seal on sihtsuunitluseta vaid 33 miljonit !

Mõõdukad paisutavad eelarvet.

Mõõdukad valisid oma populistlike ettepanekute katteallikaks teise tee - suurendada eelarve mahtu praktiliselt kahekordseks (+ 395,3 miljonit krooni). See raha suunatakse hädavajalike sotsiaalkulude katteks - lastetoetused, võitlus tööpuudusega, tervishoid jne.
Ühelt poolt näitab see, et Mõõdukad saavad väga hästi aru, et nende liidrite poolt maakohtades tehtav propaganda - oh, kui head olid meie ministrid Nestor ja Pärnoja - on kõike muud kui tõde. Sest kui see nii oleks, siis ei püüaks Mõõdukad parandada oma (eks)ministri tegematajätmisi.
Kuid eelarve mahu täiendav suurendamine praegu, kuigi see raha läheks Laari valitsuse eelarves tõesti selgelt alafinantseeritud sotsiaalkulutuste suurendamiseks, on liiga riskantne. Mehhaaniliselt jagades saame, et igas kuus peaks laekuma 8,6% aasta eelarvest (100:12=8,6%). Tegelikult laekub aasta esimestel kuudel veidi vähem ja aasta lõpus, eriti just jõulukuul rohkem (viimasel isegi 10-11%). Selle aasta viie esimese kuu laekumised olid 41,3% (esialgsed andmed) ehk 8,3% kuu kohta. Sellelt baasilt tohib teha lisaeelarvet mitte üle 1-1,3% põhieelarvest, s.o mitte üle 400 miljoni krooni. Mõõdukate pakutud 800 miljonit krooni on, vähemalt praegu, liiga riskantne eelarve mahu suurendamine.

Mis saab edasi?

Usun, et tähelepanelik lugeja sai aru, milliseid sotsiaalseid probleeme lisaeelarve aitab leevendada ja millised jäävad veel "õhku". Pole ka imestada, et valimiste eel püütakse ennast esile tõsta kõikvõimalike populistlike ettepanekutega. Ei tohi unustada, et tegu on siiski Eesti Vabariigi eelarvega, mille järgi tuleb Eesti riigil elada. Ja seda ei tohi oma nina kergitamise nimel kohe mitte kuidagi segi keerata.

Kui selgus, et praegune valitsus suurendab lisaeelarvega pensione, teatas opositsioon, et tema armastab lapsi ja lisaeelarvega tuleb tõsta lastetoetusi. Arvestus oli selge - korraga pensione ja lastetoetusi tõsta ei saa, ja ühe neist gruppidest suhtes on valitsus siis "paha". Võib kindel olla, et kui lähemal ajal kerkib üles lastetoetuste tõstmine, löövad needsamad ringkonnad lokku, miks ei tõsteta pensione.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)