Harjumaa edu toidab pealinn

URMI REINDE,      01. juuni 2005


Viis gruppi keskerakondlasi liikus möödunud reedel ringi mööda Harjumaa omavalitsusi. Teoks sai traditsiooniline riigikogulaste maakondlik väljasõit, sedakorda hooaja viimane.

Suvel liigub igaüks omapäi, ja sügisel on juba kohalikud valimised. Arvestades erinevate kohtumiste tonaalsust, ei saa küll kinnitada, et rahvas oleks apaatne või poliitikast võõrandunud. Igas paigas on ärksaid inimesi, kes muretsevad nii oma kodukoha kui riigi tuleviku pärast, ja küsimuste sisukus tõestas, et Toompeal toimuvaga ollakse vägagi kursis.
Riigikogu liige ja Keskerakonna Harjumaa piirkonna esimees Värner Lootsmann tunnistas pika päeva õhtuks, et oli temalgi sel päeval üllatusi, nii meeldivaid kui isegi shokeerivaid.
Parlamendi sotsiaalkomisjoni liige Kaarel Pürg, Kohtla-Järve kauaaegne omavalitsusjuht aga otsis terve päeva taga emasid, kes teeniksid 17 000 krooni kuus. Ta tahtis teada, kas Anija, Kuusalu või Raasiku vallas on mõnda naist, kes sünnitades saaks maksimaalset vanemahüvitust. Pürgi sõnul neil Ida-Virumaal ühtki sellist ema ei ole. Kahjuks ei saanud keegi Pürgi ka siinseis valdades aidata.

Sajanditetagune Kehra paberivabik

Lootsmanni vapustas enim Kehra tselluloosi- ja paberitööstus. Oli tunne, nagu sattunuksime kuhugi 18. sajandi Inglismaa manufaktuuri, kus pimedates, amortiseerunud, ja tuuletõmbusega ruumides töötavad hallid kujud, kes aeg-ajalt minestavad või parandamatult haigeks jäävad.
Küsides omanikult paremaid tingimusi, saadetaks nad pikema jututa ukse taha.
Singapuri omanikud on küll investeerinud mõnda otsese tootmisega seotud uude aparaati, kuid osa masinaid pärineb 1905. aastast, ja need käivad küll.
Anija vallajuht Tiit Tammaru on siiski rahul, et tegemist on Kehra suurima tööandjaga, kelle juures saab tööd 400 inimest, ja tema mure on pigem, et maandada riske juhuks, kui omanik peaks kohvrid pakkima ja tootmise näiteks Moldovasse üle viima. Sest seal on kasumi saamine veelgi odavam.
„Odav tööjõud pluss väikesed maksud võrdub väliskapital Eestis," annab Tammaru valemi, mis välisettevõtjaid siia meelitab.
Maksude laekumist arvestades on tehase töötaja keskmine palk 3800. Kui kaua eestlane õudsetes töötingimustes väikese palgaga vastu peab ja kui kaua talub riik, et sadu miljoneid kasumit välja veetakse, ilma et infrastruktuuri või spetsialistide koolitusse investeeritaks või inimestele töö eest väärilist palka makstaks, nii kaua need omanikud siin on. Nii kui kasum langust näitab, nii lahkumisega ähvardama hakatakse.

Rahvas nõudku poliitikutelt rohkem

Kohtumisel Kuusalus tõusid rohkem küsimused Riigikogu ja valitsuse viimaste aegade tegevusest, kuni selleni välja, et kas oli ikka õige ummisjalu Euroopa Liitu joosta, ilma et me tingimustega tuttavamaks oleksime saanud. Konkreetse teema põhjustas muidugi kolossaalne suhkrutrahv.
„Kui suhkrut kokku osteti, ei olnud ju meil euroliitu, kuidas said sel ajal kehtida liidu nõuded?"
Lootsmann selgitas, et kõige taga on läbirääkimiste möödalaskmine, ja et praegu on üsna naljakas vaadata, kuidas üks näitab näpuga ühe, teine teise peale, aga kokkuvõttes olid kõik õigel ajal puu otsas. Ja nüüd rahvas maksab.
Pürg lisas, et see kõik toimub veel tänitamise saatel, et teise rahakotti ei ole ilus piiluda, veel inetum on süüdlasi otsida, ja tegelikult on Eesti ikkagi kõige eesrindlikum Euroopa Liidu riik, kellelt kõik vanad eurooplased peaksid õppust võtma.
Kuusalu uuel Keskerakonna osakonna juhil Simmo Saarel (pildidl) seisab kohalike valimisteni ees suur töö, et siinsetele inimestele selgitada poliitika telgitaguseid, et nad ei usuks nii väga väliskapitalil ja üksnes selle suurenemise heaks töötavaid ajalehti, vaid oskaks lugeda ka ridade vahelt ja eriti käiksid kohtumistel erinevate parteide poliitikutega, et neilt nööbist kinni võttes julgelt aru pärida.

Kes on riigis peremees?

Üldse jäi mulje, et rahvas saab järjest enam nägijaks, ja osatakse analüüsida 1993.–1995. aastate arutu erastamisbuumi tagajärgi. „Riik on halb peremees!" Seda isamaalist lauset kuulsime ju nii tüütuseni, et tänaseks on tekkinud küsimus: milleks meil üldse seda riiki siis vaja oli?
Kui Kehra paberivabriku töömees läheb omanikult kahte polti küsima, ja talle vastatakse, et alles eile sa ühe mutri said, või kui tööline tahab kulunud tööriietuse asemele uut, ja kuuleb vastuseks „kus sa vanad püksid panid", siis hakkab eestlastest tõtt-öelda kahju.
Rääkimata sellest, et kui meie haritud inimesed julgevad teha omanikule mingeid innovaatilisi ettepanekuid, siis ehmatavad omanikud täitsa ära – its not your business!
Harjumaal hakkas ikkagi rohkem silma helget. Ja siiski erineb Tallinna ümbruse Harjumaa kõikidest teistest maakondadest pealinna hinguse poolest. Vallajuhtidel on vähem inimeste töökohamuresid, ja maksud laekuvad valda.

ELU KÄIB VABRIKUVILE JÄRGI: Kehra paberivabriku peatehnoloog Valeri Jõgioja tutvustas Keskerakonna Harju piirkonna juhile Värner Lootsmannile puidu paberiks töötlemise protsessi. Lootsmann arutles, kuidas sundida vabrikante investeerima ka töökeskkonda ja tööinimesse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)