Nädala juubilar TARMO PIHLAP 60

Tarmo Pihlap pole saanud ametlikke märkimisväärseid tunnustusi ei ENSV-s ega ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. Rahva suurimaks lugupidamisavalduseks võibki pidada tema kõrvutamist Artur Rinnega. Samuti peetakse teda Eesti parimaks tiroollikuks joodeldajaks. Ehk on mõneti põhjus ka muusiku ülimalt rahvuslikus veregrupis.

Tarmo Pihlap on päritolult mulk, sünnikohaks 1952. aasta Abja-Paluoja. Tema eluloo kirjutamises leidub mõnetisi vastuolusid. Eesti Entsüklopeedia 14. köide „Eesti elulood" nimetab Pihlapit muusikuna iseõppijaks. Vikipeedia andmetel õppis ta aga 1970-1972 Tallinna Muusikakoolis löökpille ja lõpetas selle kooli 1986. aastal lauljana. Pihlap on mänginud ja laulnud ansamblites „Varjud", „Jüngrid", „Melodica" ja „Vana Toomas". Paljude arvates saavutas ta kõige suurema populaarsuse ansambli „Palderjan" koosseisus. Muide, selle ansambli ristiisaks on äsja juubelit tähistanud telelegend Mati Talvik.

Tarmo Pihlap tegi ka ise raadio- ja teletööd. Üheksakümnendatel aastatel juhtis ta Eesti Televisioonis jutusaadet „Tarmo album". Ta suutis telepubliku ette kutsuda ka Ita Everi, kes teadaolevalt intervjuude andmist piisava põhjalikkusega kaalub. Samuti on tema intervjueeritav olnud „intervjuukuningas" Urmas Ott ise. Netis surfates võib leida ka „Tarmo Albumi", kus Pihlap küsitles kord kunagist tippkorvpallurit, hilisemat treenerit ja ettevõtjat Aleksei Tammistet. Küsimustest selgub, et korvpallimäng oli ka Pihlapile endale südamelähedane.

Jõgeval elav laulja ja pillimees Felix Hermann meenutab: „Ma sain Tarmo Pihlapiga põgusalt tuttavaks, kui ta musitseeris 250- liikmelises noorte viiuldajate ansamblis. Siis huvitus ta ka klassikalisest muusikast. Hiljem kohtusin temaga Tallinnas, kui ta töötas hotellis Olümpia laulusolistina. Kui pidin tema asemel laulma hakkama, andis ta mulle ka oma repertuaari. Tarmo Pihlapi fenomen seisneb selles, et ta oli üdini rahvalik esineja. Rokkar või poplaulja ta just polnud. Pigem võib teda pidada kantrilauljaks. Kindlasti avaldas ta muljet ka oma hea välimuse ja suhtlemisoskusega. Pihlap mängis hästi kitarri ja minu arvates ületas ta selles oskuses näiteks Ivo Linnat."

Hermann mäletab, et kui Tarmo Pihlap Jõgeva restoranis „Kosmos" kontserti andis ja publikuga kohtumas käis, oli saal puupüsti täis. See juhtus kuskil kaheksakümnendatel.

„Tarmo Pihlapil oli palju loomingulisi plaane. Suuri lootusi pani ta ansamblile TPI, kus osalesid peale ta enda ka tema vend Priit Pihlap ja Ivo Linna. See kollektiiv andis mõne kontserdi, kuid jäi siiski ajutiseks. Oma repertuaari valides mõtles Pihlap põhjalikult sellele, mis võiks rahvale meeldida. Kindlasti pidas ta aga silmas seda, et tema looming oleks talle isiklikult hingelähedane. Nii laulis ta aeg-ajalt ka poplaule, näiteks „Amarillot"."

Hermann märkis, et ta on ka ise Tarmo Pihlapi repertuaarist laule esitanud. Siia kuulusid "Valged roosid", „Miks sa vaatad täis igatsust teele", „Mustlase valss" jt. „Kontsertidel polnud mõtet neid laule muidugi teha. Kuid keegi teine ei teinud seda temast paremini. Rahvalikel üritustel võis neid alati esitada."

Sirje Ginter, kauaaegne Tartu kultuuritöötaja ja praegune Otepää kultuurikeskuse juhataja, mäletab Tarmo Pihlapit Tartu levimuusikapäevadest, mida Ginter ise noortemajas „Sõprus" korraldas. „Pihlapi puhul oli tegemist helge ja inimestele kauaks meeldejäänud muusikuga," ütles ta.

Eestis ja välisriikideski tuntud akordioni- ja suupillimängija Eduard Einmann Põltsamaalt kohtus Tarmo Pihlapiga esmakordselt Tallinnas. „Ma käisin Mustpeade majas esinemas ja tema oli ka seal. Siis oli ta alles noor, lauljana tegutsenud ehk paar aastat. Kui kohtusime, rääksime enamasti muusikast. Kirjutasin tollal laule ka ise. Hiljem mõned laulud talle siiski pakkusin. Üheks selliseks koostööks oli tango „Särav merepind", mis jõudis esimese kümne hulka merelaulude võistlusel Saaremaal."

„Niipalju kui ma Tarmo Pihlapit tundsin, oli ta väga seltskondlik inimene. Tema elus olid aga ka teatud „perioodid" - umbes nagu kadunud Mati Nuudelgi," meenutas Einmann.

Kui teine kuulus „roosilaulu" esitaja Helend Peep (tema kuulsaim esitus oli ju Kerjuse laul „Kõik roosid ma kingiksin sulle" Boris Kõrveri operetist „Ainult unistus") jõudis välja 97. eluaastani, siis „Valged roosid" kuulsaks laulnud Tarmo Pihlap lahkus ootamatult 47-aastasena 1999. aasta 3. augustil.

Elulooraamat Tarmo Pihlapist on veel kirjutamata. Ehk sobib tema elu- ja loometee põhjal teha ka filmi või muusikali? Georg Ots, ansambel „Ruja" ja Gunnar Graps on selleks juba ju inspiratsiooni andnud.

JAAN LUKAS

Jaga |