Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Põllumehed valitsusele: lõpetage tapatalgud!

INDREK VEISERIK,      16. september 2015

„Eesti suurimateks probleemideks seakasvatajatele on praegu katk ja meie riigi valitsus,“ kuulutas üks suuremaid seakasvatajaid Urmas Laht 14. septembril, Riigikogu sügisistungjärgu alguspäeval, Toompeale protestima tulnud põllumeestele. Tema sõnul naersid riigivalitsejad ning veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel seakasvatajad aasta alguses välja, kui nood teatasid, et oleks vaja alustada metssigade küttimist, tugevdada kontrolli piiril jne.

 

 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsusid põllumehi traktoritega Toompeale tulema, et anda Riigikogule üle petitsioon ja teavitada avalikkust Eesti põllumajanduse murekohtadest. 101 traktoriga tuldigi meelt avaldama ja nõudma riigilt samme põllumajanduses tekkinud kriisiolukorra lahendamiseks.Kella 14 ajal oli Toompea sisuliselt traktoreid täis ning politsei oli sunnitud umbes pooled masinad eemale suunama, sest need enam ei mahtunud ära. Inimesi oli silma järgi hinnates kohal poole tuhande ringis. Tuldi erinevate plakatitega, näiteks: „Eesti lehmad Lätti vorstiks?“, „Otsin tööd linnas“, „Lõpetage tapatalgud!“. Lossi esisele sõitis ka väike kastiauto, mille peal kirst ja lilled, juures silt „25 000 siga“.

 

Kruuse, tõmba uttu!“

Sõna võtnud maaeluminister Urmas Kruuse vilistati välja. Rahvas skandeeris: „Kruuse, astu tagasi! Kruuse, tõmba uttu!“ Reformierakondliku koolituse läbinud Kruuse aga ei teinud kriitikast välja, vaid seletas klaasistunud pilgul edasi, kuidas tema teeb kõik, et põllumeeste elu oleks hea.

Kahjuks oli minister adekvaatsest Eesti elu fookusest väljas niipalju kui üldse võimalik. Täpselt nagu kogu Reformierakond. Kõige kurvem oligi see, et maaeluminister ei saanud sellest aru ega soovinudki kuulda, millised on põllumeeste tegelikud suured mured, vaid pani aina tuima edasi.

Aasta põllumees ja Vändra OÜ juht Ilmar Teevet tundis oma kõnes muret piima madalate kokkuostuhindade pärast. Tema hinnangul on pikalt samamoodi võimatu jätkata ja ees terendab pankrot.

Mida ütlen minu firmas töötavatele noortele peredele? Kuhu nad saadan? Kas kerjama või vallast sotsiaalabi paluma?“ küsis Teevet. „Meie põllumeeste elutöö on hävimas. Kas valitsus on välismaiste firmade poolt ära ostetud? Väliskapital ostab ju üles meie pankrotistuvad farmid ja selle all oleva maa. Kelle huve teenib valitsus? Miks ta meie põllumehi ei kaitse?“

Kõneleja hinnangul kaob põllumajandusest lähitulevikus tuhat töökohta.

Võrumaa noortalunik Karin Sepp märkis, et põllumehed on valitsuse silmis üks suur null: „Oleme justkui keegi tundmatu, kes ajab omi asju kaugel. Valitsus on silmaklappidega ja teeb, mis tahab. Tulime siis seekord valitsusele lähemale – Toompeale meelt avaldama, et öelda: meie maa ja toit on ohus.“



Keskerakond toetab põllumehi!

Publiku seas põllumeestele toetust avaldanud Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Siret Kotka väljendas veendumust, et põllumajanduses valitseb viimaste kümnendite suuremaid kriise. „Mul pole kahtlust – kui tõepoolest tahame, et meie põllumajandus jääks kestma ja töökohad maal püsiksid, on valitsusel viimane aeg otsustavalt tegutsema hakata!“ teatas Kotka.

Kui Euroopa Liit mängib Venemaaga poliitmänge, on Eesti valitsus sellega alati innukalt kaasa läinud, olles neis agar osaline. Aga kui nende mängude tagajärjel kannatab Eesti põllumees, laiutab toosama valitsus üksnes süüdimatult käsi. Tõeline riigimees lähtub aga kõigutamatust põhimõttest: julged otsustada, julge ka vastutada! Kahjuks ei saa seda öelda tänase, eelmise ega ka üle-eelmise valitsuse kohta,“ selgitas Kotka, kes meenutas, et teised Euroopa riigid suudavad oma põllumeestele maksta siseriiklikke toetusi, ja sama suudaks hea tahtmise korral ka Eesti.

Piimakvootide kadumisega oleks võinud eeldada, et meie piimatootjad saavad nüüd rohkem piima toota. Tegelikkuses on olukord vastupidine. Põllumehel on näpud nii põhjas, et ta on valmis oma tõupuhtad lehmad lätlastele müüma või lihtsalt tapamajja viima. Selline põllumajanduspoliitika ei ole jätkusuutlik. Muide, hetkel oleme piimatootmises Baltikumi tõhusaimad! Kas tõesti oleme valmis seda edu käest laskma?“ küsis Kotka. Ta rõhutas, et Keskerakond esitas Riigikogu avaistungil põllumeeste toetuseks eelnõu, et meie põllumeest koheldaks võrdväärselt teiste EL põllumeestega.

Riik peab leidma eelarvest võimaluse toetada oma põllumehi üleminekutoetuse ehk täiendava 21 miljoni euroga. Seda võimalust näeb ette ka EL. Peame selle ära kasutama, sest kui me seda ei tee, tähendab see ettevõtte tasandil otsetoetuse 40–50-protsendist vähenemist. Lisaks EL-st tulevale kriisiabile peab ka Eesti riik ise oma põllumeestele maksma täiendavat kriisiabi,“ hoiatas Kotka.

 

INDREK VEISERIK

 

[fotoallkirjad]

VIHASED FARMERID: Põllumehed tulid 101 traktoriga Toompeale meelt avaldama ja nõudma riigilt samme põllumajanduses tekkinud kriisiolukorra lahendamiseks. Inimesi oli kohal poole tuhande ringis. Tuldi erinevate plakatitega, näiteks: „Eesti lehmad Lätti vorstiks?“, „Otsin tööd linnas“, „Lõpetage tapatalgud!“

HIRMUTAV TÕDE: Lossiesisele sõitis ka väike kastiauto, mille peal kirst ja lilled, juures silt „25 000 siga“.

TULEVAD: Toompea sai kiirelt traktoreid täis ning politsei oli sunnitud umbes pooled masinad eemale suunama, sest need enam ei mahtunud ära.



Viimati muudetud: 16.09.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail