Tallinn - riik riigis? Jumal tänatud!

Põhiliselt esitatakse pealinnale järgmisi pretensioone: Tallinnas on loodud oma politseistruktuur - munitsipaalpolitsei; Tallinn rahastab oma avalik-õiguslikku inforuumi; Tallinna välispoliitiline käitumine on risti vastupidine riigi käitumisele; Tallinnas kehtestatakse uusi kohalikke makse, mis võib lõppeda oma maksuameti loomisega; rääkimata juba erinevatest rõhkudest sotsiaalpoliitikas; Tallinna lisalaenu taotlus ohustab valitsuse peaeesmärgi saavutamist - üleminekut eurole.

Niisiis, munitsipaalpolitsei. Pealinlasena ei toeta ma mõnikord ühistranspordis sõidupiletite kontrollimise meetodeid, kuid tean kindlalt, et need inimesed ei tõmba kunagi pähe maske ega hakka peksma mind nuiade ja jalgadega ainult selle eest, et avaldasin rahulolematust linnavõimude ühe või teise ettevõtmise üle.

Oma avalik-õiguslik inforuum. Jah, ka mina ei ole alati rahul pealinna meedia kvaliteedi ega operatiivsusega, kuid mind rõõmustab, et saan teada midagi vajalikku linlaste reaalsest elust, mitte aga lugeda  ühesugust ja lõputut valitsuse ülistamist, mille „teeneid" tunneme omal nahal siis, kui saame uue aktsiisimäära arvestamisega koostatud arve toasooja eest või kui sõidame tanklasse bensiini ostma.

Omad maksud. Nagu igale normaalsele inimesele ei meeldi mullegi makse maksta, kuid tunnetan olulist vahet Eesti valitsuse poolt kehtestatud kaheprotsendise käibemaksutõusu ning Tallinna poolt kehtestatud üheprotsendise müügimaksu vahel. Esimesel juhul saime maksutõusust teada kõigest kaks nädalat enne selle kehtima hakkamist ja teisel juhul hoiatati meid pool aastat ette. 

Välispoliitika võimalik vastuolu valitsuse poliitikaga. Ilmselt käib jutt Tallinna ja Moskva vahel kujunenud suhetest. Mitte ainult Tallinna, vaid ka Eesti elanikuna saan aru, et kui samasugused suhted kujuneksid Eesti ja Venemaa vahel riiklikul tasandil,  siis vaevalt kaotaks me transiidist ja väliskaubandusest saamata jäänud miljardeid kroone ning tuhandeid töökohti.

Erinev sotsiaalpoliitika. Kui möödunud aasta alguses hakkas Tallinn välja töötama programme, mis aitaksid võidelda töötuse vastu ning toetada ettevõtlust, siis leidis Eesti valitsus, et see pole vajalik, ning Stenbocki majast hakkas kostma etteheiteid Tallinna tegevuse suhtes. Tagantjärele tarkusena leiab Vabariigi Valitsus aga nüüd, et see siiski on vajalik, ning hakkab töötuse vastu võitlema ja ettevõtlust toetama alles täna, kui Eesti majandus on varemeis ning reaalsete töötute arv on kasvanud üle 100 tuhande. Kahju, et head mõtted tulevad meie ministritel pähe nii suure hilinemisega.

Laen, mis väidetavasti segab eurole üleminekut. Ma näen suurepäraselt, milliseid ohvreid on eurole üleminekuks tehtavad ettevalmistused Eesti elanikelt juba nõudnud ja nõuavad veel edaspidigi. Selle asemel, et stimuleerida tootmist ja majandust tervikuna ning sealhulgas võidelda ka töötuse vastu, tegeles valitsus ainult riigi kulude kärpimisega, sh ka tervisekaitse ja hariduse arvel. Minu arvates on parem hoida käes kroone, kuid olla terve ja käia tööl, kui omada eurosid, kuid olla haige ja töötu. Samas on pealinna laenud siiski tilk meres, võrreldes suurimate riigiettevõtete laenudega, mida eurokriteeriumide hindamisel samuti arvestatakse valitsussektori võlakoormuse hulka.

Kokkuvõtlikult tahan öelda, et olen täiesti rahul meie seadustega, mis lubavad kohalikel omavalitsustel mingilgi määral kaitsta meid keskvalitsuse tegevuse eest.

MIHHAIL KORB, Kristiine linnaosa vanem, Keskerakonna juhatuse liige

Jaga |