Risk: kui sa ise ei otsusta, otsustavad lollid!

Noored teevad vea, kui hoiavad end poliitikast eemale väljakujunenud, tihti vääraks osutuvate eelarvamuste tõttu. Passiivseks jäädes lasevad noored teistel ühiskonna gruppidel langetada otsuseid, mis tihti pole nende huvidega kooskõlas. Sooviksin kõigile meelde tuletada antiikkreeka filosoofi Aristotelese suurepärast mõtet: „ Kui sa ise ei otsusta, siis riskid sellega, et sinu eest otsustavad lollid.“

Poliitiliselt aktiivsete noorte hulk tänases ühiskonnas ei ole kahjuks küllaldane. Näiteks moodustavad enamuse valijatest pensionärid või keskealised inimesed, noorte valimisaktiivsus on aga jätkuvalt probleemne. Erinevad parteid keskenduvadki valimistel seetõttu just pensionäride ja teiste eakamate huvigruppide huvide kaitsmisele, sest nemad on aktiivsemad valijad.

Tänased noored peaksid Eesti poliitilisel maastikul enam olema esindatud, et olla meie elu mõjutavate riiklike otsuste langetamise juures ja omalt poolt mõjutada otsustamisprotsesse. Poliitmaastikku saavad noored kujundada aga vaid siis, kui nad on riigi poliitiliste arengutega kursis. Poliitilistes ettevõtmistes aktiivselt osaledes hakkab noor peagi mõistma poliitiliste otsuste tausta ja ka vastutust, mis nende otsuste langetamisega kaasneb.

Igast noorest ei saa poliitikut, kuid me kõik oleme valijad. Teeme paratamatult valiku: kas olla passiivne või aktiivne valija. Kodanikukohuse täitmise ja demokraatia kaitsmise seisukohast lähtudes soovitan kõigil noortel eelistada igal juhul viimast varianti.

Mida tähendab olla teadlik valija?

Teadlikuks valijaks ei saada otsekohe, vaid see on protsess, mis võib kesta aastaid ega lõpe kunagi, sest nii valijad kui ka erakonnad on elavad nähtused, mis on pidevas muutumises. Siiski jäävad erakondade põhiväärtused samadeks.

Meie poliitilised eelistused võivad küll ajas muutuda, kuid mitte igal aastal ja mitte enne iga järjekordset valimist. Tegelikult on meil kõigil olemas oma poliitiline maailmavaade. Vahe on selles, et ühed meist on varunud natuke aega, et see endale selgeks teha, teised mitte. Noortel tuleb teha kindlatel argumentidel põhinev valik, kas nad hoiavad keskele, vasakule või paremale.

„Teadmatud” valijad on aga need, kes ei anna endale aru oma valimisotsusest, vaid valik langetatakse pigem „kõhutunde” järgi, kandidaadi välimuse või naabri ja hea tuttav valiku põhjal.

On tähtis, et inimesed juba nooruses teeksid endale selgeks, millise maailmavaatega erakond kaitseb nende huve kodumaal kõige paremini. Tegelikult ei soovi ju ükski noor olla nagu purjedeta laev keset ulgumerd ja vaadata, kuhu poliitilistest tormituultest paisutatud lained teda kannavad.

Kutsun Eesti noori üles aktiivsemalt osalema poliitikas. Tutvuge kandidaatide valimislubadustega ja sellega, mida nad varem on riigi heaks korda saatnud ja keda nad esindavad.

Astuge poliitilistesse ühendustesse, kus tehakse reaalseid otsuseid! Alustada võiks näiteks üliõpilasesindustest. Sealne poliitikaelu on kohati isegi tulisem Riigikogus peetavatest diskussioonidest.

Iga inimene tunneb heameelt, kui ta saab teisi aidata. Poliitika sellel ju tegelikult põhinebki. Inimese eneseteostus on tugevasti seotud teiste huvide eest seismisega, kaasinimeste aitamisega. See abi ei pruugi alati olla otsene, vaid võib olla kaudne ega pea olema tuntav kohe täna või homme, vaid alles aastate pärast. Noortel on vaja vaadata asju mitte vaid tänases võtmes, vaid pigem kaugemas perspektiivis. Noortel on parem elada tuleviku Eestis siis, kui nad juba täna panustavad oma energiat poliitikas kaasalöömisse.

KESKMÕTE:

Noored teevad vea, kui hoiavad end poliitikast eemale.

SIRET  KOTKA

Keskerakonna Noortekogu esimees

Jaga |