Maailma võlu tagavad erinevused

TÕNIS TULP,      10. detsember 2003

Inimkonna ajamine ühte katlasse mõjub loodusele, rahvastele ja kultuuridele hukatuslikult

Mis meiega juhtub, on see, et me ei tea, mis meiega juhtub ning just nimelt see ongi see, mis meiega juhtub ...
(Jose Ortega y Gasset)

Eelmisel nädalal toimus võimas haridus- ja kultuuritöötajate streik. Nüüd läheb elu edasi. Mida teeb riik nende noortega, keda igasugused koolid igal aastal välja lasevad? Tööjõupump töötab täistuuridel. Kulusid vähendada ning rikastuda ihkavale ettevõtjale ei lähe vähimatki korda, et ta tööjõu ning kaupade-teenuste mujalt hankimise taktikaga omaenda rahva ja riigi tulevikule hauda kaevab.

Peame endale väga täpselt aru andma, mida lähiaegadel teeme ja kuhu läheme, sest taas kord ajaloos on väike- ning hiljem ka suuremate rahvaste edasine eksistents seatud küsimärgi alla.
"Pakutakse tööd logistikule. Vajalik tehniline või majanduslik kõrgharidus ..." Vajatakse programmjuhtimisega tööpingi operaatorit, nõutav kõrgem tehniline haridus ...". "Asutuse arvutivõrgu tehnilisel hooldamisel leiab töö kõrgharidusega arvutispetsialist ..."
Küllap oleme lugenud sellelaadseid tööpakkumisi. Haridus alla ülikoolidiplomi pole Eestis enam mingi haridus, sest peaaegu kõik tööandjad seavad enesestmõistetavalt "kõrghariduse" töö saamise tingimuseks, kuigi pakutavatel töökohtadel pole tõelise kõrgharidusega midagi ühist. Piisaks heast töömehekoolitusest või äärmisel juhul tehnikumist!

Elu nõuab ka kätega noori

Potentsiaalne tööandja, kes töötaja palgaraha taskust välja käima peab, seab "igaks juhuks" tingimuseks kõrgkoolidiplomi, otsekui oleks see mingi garantii, et inimene tõesti mõelda viitsib ja suudab. Noored, kel valikuaeg ees, otsustavad akadeemilise kooli kasuks ka siis, kui tegelikult soovitakse midagi omaenda kätega teha! Noor inimene pole rumal, ta saab ülihästi aru, et kui keskeriharidusega spetsialiste tööle ei taheta, siis milleks neid erialasid õppida?
Asi poleks hull, kui kõrgharidusega noored saaksid tõesti tööd! Aga ka kõrgharitud töötute read täienevad päev päevalt. Olukorra muudab tragikoomiliseks, et tööandjad kurdavad "kvalifitseeritud tööjõu puudust" ning ähvardavad "vabade töökohtade täitmiseks" võõrtööjõudu sisse tuua.
Sellise olukorra on tekitanud tööandjad ise oma totravõitu personalipoliitikaga. Kes käsib lukksepalt-treialilt kõrgharidust nõuda, kui samas oleks tööturul hulganisti tehnikumi lõpetanud noori, kelle haridus vastaks nõuetele täiesti! Kõik leierdavad üksteise võidu kulunud plaati, mille tõelevastavust keegi ei kontrolli! Püütakse üksteist üle trumbata praeguse töötegijakoolituse mahategemises. Rakenduskoolide õppejõud ja juhid võivad nahast välja pugeda, et endi õppekavade ning õpetamise kvaliteediga kõrgkoolidele kannale astuda - neid ei usu mitte keegi.

Maailmast saab tööjõudu odavalt

On avalik saladus, et teatud maailmanurkade välistööjõu saaks Eesti tööandja tõenäoliselt kätte odavamalt (laevaremonditehas ja tema Ukraina keevitajad!) kui kodumaise haritud noore. See omakorda on tingitud tõsiasjast, et meie kodumaised kaupmehed ajasid elukalliduse Maarjamaal sedavõrd kõrgele, et iseseisvat elu alustav noor spetsialist ei lepi enam senise palgaga. Ilma pereta siia reisiva võõrtöölise kodus on ju igapäevased elamiskulud hulga väiksemad.
Tööjõupump töötab täistuuridel. Kulusid vähendada ning rikastuda ihkavale ettevõtjale ei lähe vähimatki korda, et ta tööjõu ning kaupade-teenuste mujalt hankimise taktikaga omaenda rahva ja riigi tulevikule hauda kaevab.
Kui meie tööpinkide ning konveierite taga töötavad hindud, araablased või nobedate näppudega Kagu-Aasia neiud, peavad meie endi pojad ja tütred oma peatoiduse eest võitlema võõrastel tööjõuturgudel, sest sealt saadava töötasu eest suudavad nad elada ise ning toetada koduseid. S.t, nad jäävadki enamasti sinna ning sulanduvad seal samamoodi, nagu meil integreeruvad lisaks idanaabritele kollaka või tõmmu nahavärviga lõunamaalased, kes pretensioonituse ning järeleandlikkusega võtavad ära meie töökohad!

Säilitagem erinevused pikaks ajaks

Suur kulp segab päratus maailmakatlas tööjõuvahetuse sildi all erinevaid kultuure ja rahvaid, kuni peaaegu keegi peale eluõhtule vastu minevate vanurite ei ela enam oma isade maal ega pea kinni oma rahva igipõlistest juurtest. Kas rahvaste kadumine ja kogu inimkonna ühtlaseks inglise keelt kõnelevaks massiks muut(u)mine on uueaegsetesse kapitalistliku maailma arengumudelitesse sisse programmeeritud?
Maailmal on tulevikku vaid siis, kui ta suudab pikaks ajaks säilitada erinevused ning akumuleerida intellektuaalsed või energeetilised ressursid "halbadeks aegadeks". Praegune riike ja rahvaid tasalülitav ning laristav eluviis peab lähiajal lõppema. Globaalses ulatuses tuleb alles hoida väikseimgi eriomane oskus, teadmine, eluviis, keel, kultuur, rahvas, maavara. See oleks ainus võimalus tõsta inimkonna eluvõimet, leida uusi teid eksistentsiks, kui sisseharjunud anastav eluviis ei saa mingil põhjusel (näiteks kas või nafta lõppemise tõttu) enam jätkuda.
Pole ju mõtet tulevikus puhkuse ajal rännata eksootika ja muljete otsingul maalt maale, kui kõikjal kaob tasapisi kohalik omapära ning võimust võtavad MacDonald´si hamburgerid, Microsofti arvutid, Fordi autod või Hollywoodi filmid. Maailma võlu ja tulevik seisneb ainuüksi tema mitmekesisuses ning erinevuses. Kui see hävib, ei suuda seda keegi peale jumala uuesti luua!
Maarjamaa ettevõtjatel ja riigimeestel tasuks lisaks sellele veel tõsiselt mõelda ka selle üle, mille tööriistaks nad muutuvad, kui unustavad omaenda rahva vajadused, põlgavad kodumaise noore sugupõlve ning pühenduvad üksnes kapitali teenimisele.

Suur kulp segab päratus maailmakatlas tööjõu vaba liikumise sildi all erinevaid kultuure ja rahvaid, kuni peaaegu keegi peale eluõhtul vanurite ei ela enam oma isade maal ega pea kinni oma rahva igipõlistest juurtest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)