Poliitika dikteerigu majandust

JAANUS KARILAID, TARMO LAUSING,      28. november 2001




Wismari haigla peaarsti asetäitja Jaanus Mumma loeb alkoholismi Eesti vaenlaseks number üks. Iga inimese kohta tuleb aastas 12 liitrit absoluutalkoholi, sealhulgas 8,4 l legaalset. Arvesse on võetud kõik inimesed imikust raugani.

Eesti õlletehased tootsid tänavu jaanuaris 6,8 miljonit liitrit õlut, mis on 48,8% enam kui eelmise aasta jaanuaris. Soome Olvi kontserni kuuluv AS Tartu Õlletehas suurendas mullu ärikasumit 70,2% võrra. Õlle populaarsuse kasv on eriti kurb seetõttu, et paljud noored alustavad õllejoomisega ja lähevad kergesti üle kangemale alkoholile.
Ääretult vägivaldsed sündmused, mis tulenevad alkohoolsete jookidega liialdamisest (nelikmõrv Tartus), viivad taas mõttele Eesti rahva sotsiaalsest taustast ja hädisest tervisest.
Imetleme Põhjamaid, aga oleme saanud Brasiilia-laadse ühiskonnamoodustise. Eestit iseloomustab ülisuur kapitali kontsentratsioon, solvunud kodanikud, kopsuvähk, viinasurm, enesetapud ja vaesus. Ainult siirdeühiskonda argumendiks tuua on liiga vähe, sest olulisimad põhjused on riigi suhtumises, moraalses vastutustundes ja poliitilises ebaprofessionaalsuses.

Lobby kuningad

Viinatootjatega poseerivad piltidel rõõmsalt koos poliitikud. Onistari omanikku Savenkovi on näha regulaarsetel kohtumistel Mart Laari ja teiste Isamaaliidu juhtidega. Poliitikud samastuvad ärimeestega järjest rohkem.. Järjest loomulikumaks muutub ärimeeste tassimine tipppoliitikasse. Jüri Mõisa näitest tundub ikka veel vähe olevat. Nüüd mindi veel kaugemale, rahva mandaadita sai linnapeaks Tõnis Palts. Kahtlased on Ivar Virkuse soovid praeguses linnavalitsuses. Sellistes kohtades võiks meie kurikuulus uuriv ajakirjandus rohkem vaeva näha.
See, kes ärimeest ning tema motiive aga kritiseerida julgeb, tembeldatakse tagurlikuks või eemaldatakse valitute ringist. Nii loovad ärimeeste kaitseinglid, praegused valitsejad, ärile kriitikavaba oreooli.
Kogu maailma põhiprobleem on, et majandus kujundab poliitikat. Poliitika surutakse üha kindlamini mängust välja. Tegelikult peab aga ideele järgnema vastav poliitika ja sinna alla peab mahtuma majandus.
Meil dikteerib majandus aga poliitika. Viinatootjad panevad veto aktsiisi tõusule, tubakavahendajad samuti. Tubaka ja viinaärimehed (Onistar) suruvad Tallinna linnavalitsust, et see ei keelaks alkoholi öömüüki. Kosmeetilise ilu mõttes kavatsetakse kimbutada ainult väikeettevõtjaid.

Süsteemi orjad

Kuidas elada sellises demokraatias? "Me peame suutma ise luua Süsteemi või muidu jääme kellegi teise Süsteemi orjaks," on öelnud George Soros. Praegune poliitiline retoorika seda aga ei soosi. Protestijatele ja kritiseerijatele vaadatakse kõõrdi ning nende häälekusele ei reageerita. Seda tõestavad isevalitsejate suurerastamised ja ilmestasid läbikaalumata (nüüdseks läbikukkunud) muudatused halduskorralduses.

George Soros:
Me peame suutma ise luua Süsteemi või muidu jääme kellegi teise Süsteemi orjaks.

Sotsiaalprogrammid ei ole prioriteetide hulgas. Deliiriumis toime pandud kuriteod ja kopsuvähi ravimine läheb riigile iga aasta rohkem maksma, aga sotsiaalpoliitika on jätkuvalt out. Tundub, et Mõõdukad näevad sotsiaalpoliitikat ainult otsetoetuste suurendamises, mitte aga nende põhjuslike seoste likvideerimises, mis vaesust taastoodavad.
Tööandjapoolne töötaja kindlustamine ei ole esimesele mugav ning poliitikud lihtsalt ei julge neile sellist kohustust panna (ikkagi potentsiaalsed rahastajad). Nüüd soovitakse isegi sotsiaalmaks töötaja õlule panna.

Sorose eeskuju

Aadeteta ja lolli ärimeest Eesti kindlasti ei vaja. On olemas ka positiivse ärimehe tegelaskuju. Pisikeste mööndustega on sobivaks näiteks filantroobist ärimees Georg Soros. Teenitud raha on ta suunanud peamiselt demokraatia ja kodanikuühiskonna arendamisele, töökohtade loomisele, et just vähendada taolisi spekulatsioone, mille arvelt ta ise kapitali on teeninud. Kahtlemata on ka Eestis missiooniga ärimehi, kuid kahjuks pole viitsinud meedia neid üles otsida.
Suurettevõtete Assotsiatsiooni juht Urmas Sõõrumaa väitis, uhkusenoot hääles: "Riigi rolli tuleb vähendada ning veelgi rohkem tuleb suurendada tagatrepi poliitikat". Linnapea Tõnis Paltsi austatakse selle eest, et ta suutis ENDALE kasuliku kaabellevi seaduse läbi suruda, kasutades just tagatrepi poliitikat. Eesti ärimehe ja poliitiku vaheline koostöö põhineb kahjuks ainult põhimõttel vorst vorsti vastu.

Kolm lahendust

Esiteks.
Suurendada riigikassast erakondade eelarvelist toetust. See lubaks erakondadel sponsoreist sõltumatuks . Avalikustada tuleb kõik erakondi toetanute nimed. Erakonnad ei tohiks annetusi ja sponsorabi üle ühe miljoni krooni vastu võtta. Nii näeme, kes võivad olla otsuste taga. Vähendame seaduste "ostmist".

Teiseks.
Luua õiguslike rakendusaktide mõjude analüüsi keskus Tallinn/Tartu. Nii saaksime teada, kui palju vastava seaduse rakendamine tulevikus maksma läheb ning millised on selle võimalikud sotsiaalsed mõjud. Suurendada tuleks ülikoolide ja sotsiaalteadlaste panust otsuste kujundamisel. Rohkem tuleks tellida eksperthinnanguid.

Kolmandaks.
Tõstes alkoholi aktsiisimaksu Euroopa Liidu tasemele, muutuks alkohol raskemini kättesaadavaks. Vastuväitele, et aktsiisimaksu tõus suurendab salaalkoholi osakaalu turul tuleb reageerida vastavate meetmetega - tõhustada tuleb kontrollorganite tegevust, võtta rohkem töötajaid tööle (praeguse tööpuuduse puhul väga tarvilik meede). Üle riigi tuleks kehtestada alkoholimüügi piirang kella 9 -- 19.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)