Ring ümber presidendi

Anton Jõks,      24. mai 2006


Kui endist presidenti Lennart Merd ilusasti riiklikult maeti, siis mõne päeva ei näinud avalik-õiguslikus televisioonis poliitikute irvitavaid lõustu ega kuulnud nendevahelist mustavat ilkumist. Leinapäevil ülistas Esimene Eesti kadunukest taevani: et ta ise kõik ära tegi ja et Eesti suurde maailma viis. Oldi isegi nõus Maarjamaad Lennartimaaks ümber nimetama. Unustati, et ristitegemine Ameerika presidendi gloobusele läks maksma maaelu kui Eesti alustala hävimise, rahva jagunemise vaesteks ja rikasteks – Esimeseks ja Teiseks Eestiks.
Eelmine riigipea Konstantin Päts, kes ütles, et ilma taluta, s.t maaeluta ei ole Eesti riiki ja eesti rahvas hävib, oli president, kes hoolitses riigi tuleviku eest, ehitades lasterikastele peredele asundustalusid.
Saanud eelkäijalt kreenis riigilaeva, pidi president Arnold Rüütel asuma seda õigeks ajama, ühiskondliku leppe abil rahvast liites ja vigu parandades. Tema peab teiste poolt laokile jäetu korda tegema. Kõik on tal veel pooleli – ja eesti rahvas ootab kärsitusega, et Arnold Rüütel kandideeriks presidendiks uuesti.
Võrokene ütleb: „Jummal on aiglanö, aga õiglanõ.". Kui ta omalajal laskis sündida ülekohtul, et Rüütel sai kaks korda rohkem hääli, aga pukki ronis Meri, siis nüüd on ta loonud olukorra, kus praegusel presidendil tarvitseb öelda „Jah!", ja ta võib viis aastat jätkata.
Suures Savisaare-hirmus ei juletud rahvale anda õigust presidenti otse valida. Nüüd on tähtede seis nii kindlalt vasakpoole poolt, et vajadusel pole seegi võimatu.
Praegustest presidendiks trügijatest pole ühtegi Rüütlile väärilist. Eesti rahvas loodab,.et ta seda rasket atra veel viis aastat hoiaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)