Kümme aastat hiljaks jäänud lepitus

HEIMAR LENK,      05. detsember 2001


Ootamatult pöördus möödunud nädala keskel avalikkuse poole peaminister Mart Laar. Valitsusjuht palus rahvuslikku kokkulepet. Hakkame nüüd sõpradeks, oleks ta nagu öelnud.
Võibolla avastas Laar kütuseärimehe Aadu Luukase rahvusliku kokkuleppe idees enda jaoks päästerõnga, millega uppuva laeva kõrval mõni aeg veel lainetel hulpida. Riigiaurik on põhja minemas ja nii Laar kui Luukas mõistavad seda hästi. Kaitsekilbina musta majandustuleviku vastu tahaks nüüd valitsus ja grupp näha, et põhiliselt väliskapitali esindavad suurärimehed kirjutavad rahvaga alla vaherahu lepingu.
Ettevõtjad tõstaks pisut tööliste palka, valitsus ei suurendaks makse ja töötajad ei tohiks viie aasta jooksul streikima hakata. Laari poolt veel mõni segane lubadus hariduse ja teaduse arendamiseks ning perekondade toetamiseks. Üheskoos Luukasega nimetavad nad seda verbaalset mulli rahvuslikuks kokkuleppeks.
Riik on tupikus, ütles Luukas Päevalehes otse välja. Prognoositav minimaalne majanduskasv, suurenev tööpuudus ja eestlase üha langev ostujõud teevad nii valitsusjuhile kui ärimehele muret. Kuid mis puutub sellesse kokkuleppesse enam rahvas, kes uuest aastast lõplikult pärisorjaks saab?
Kustutad toas kõik lambid ära, voolumõõtja ringi ei käi, aga elektriraha maksad ikkagi. Tõmbad telefoni seinast välja, peidad aparaadigi kappi, aga telefoniraha tasud ikka. Maksad monopolist äriettevõtjale, kes endale kasuliku lepingu kirjutas juba Laari eelmise valitsuse ajal.
Need lepped on nii kõvad, et inimene ei tohi isegi enam odavaid Poola arstirohtusid ega Bulgaaria veini osta. Pidavat rahva tervisele kahjulikud olema. Aga et kolmandik maalapsi ema-isa rahapuudusel kõhtu täis ei saa, pole kahjulik.
Ja nüüd anutakse sellelt rahvalt kokkulepet, et ärgu ta streikima hakaku. Muidu ei saa ärimehed oma kasumit kätte. Viimane pensionäride meeleavaldus Toompeal ehmatas vist mõmmibeebi ära. Äkki teevadki veel ka üleriigilise üldstreigi. Ega siis tulevast ekspeaministrit enam keegi Euroliidu palga peale võta.
Vaevalt, et keegi Eestis rahvusliku kokkuleppe vastu on. Idee on ju ilus. Ainult et lepe on kümme aastat hiljaks jäänud. Oleks pidanud tegema varem. Enne rahareformi näiteks. Lihtinimene jäi oma sajakonna krooniga puupaljaks ja talle öeldi, et veneaegne inflatsioon sõi tema säästud. Kuid ettevõtjaile andis valitsus kolm päeva enne reformi võimaluse kokku varastatud sularaha kartulikottidega hoiukassasse vedada ja kroonideks teha. Takkaotsa pandi ka rublad huugama.
Kokkuleppe oleks pidanud tegema enne seda, kui 50 000 sundüürnike perekonda nende kodust välja küüditati. Mitte ühte senti kompensatsiooni pole neile makstud. Venemaalt ootame küüditamise eest ajaloolist vabandust, kuid oma valitsus ei tee teist nägugi, vaid palub nüüd lepitust.
Olen ise rahvusliku kokkuleppe asjus ettevõtjate ja poliitikutega sama laua taga istunud ja tean, et asi on tõsine. Opositsioon on algusest peale lepet toetanud. Seda juttu, mida nüüd Luukas lehes kuulutab, et riik tupikus on, rääkis Edgar Savisaar juba mitu aastat tagasi. Siis teda ei kuulatud. Nüüd tahetakse kokkulepet.
Kergelt see lepe sündida ei saa. Kuidas lepiksid kokku ettevõtte tulumaksu kaotanud oravad ja astmelist tulumaksu taotlevad keskmehed. Või kuidas leppida valitsusega kokku "perepoliitika tõhustamises", kui Laari väljendit kasutada. See tõhustamine on valitsuse otsene kohustus oma rahva ees ja mingit lisalepingut siin vaja pole. Ja kui ametiühingud annavad lubaduse viie aasta jooksul töötajate kaitsest loobuda, siis pole nad enam ametiühingud. Või kuidas saaks opositsioon leppida kokku koalitsiooniga, et jätkugu kogu jama veel viis aastat.
Aga kujutagem ette, kui kena rahvusliku kokkuleppe oleks saanud kümme aastat tagasi teha. Ärimehed oleks andnud lubaduse mitte varastada, valitsus andnud lubaduse mitte valetada ja lihtrahvas lubanuks hästi töötada. Kui rikas riik meil oleks olnud!
Aga ei ole ju. Sest olematut lepet on vaikimisi täitnud vaid viimane osapool - eesti rahvas.

KESKMÕTE
Seda juttu, mida nüüd Luukas lehes kuulutab, et riik tupikus on, rääkis Savisaar juba mitu aastat tagasi tagasi. Siis teda ei kuulatud. Nüüd tahetakse kokkulepet.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (45)