Keskerakonna maaelukonverentsi avaldus

Kõige selle paratamatu tagajärg on olnud külade tühjenemine ja rahvastiku ülemäärane sundlinnastumine. Maainimeste sissetulekud vähenevad. Kasvanud on ainult tööpuudus ja majanduslik ebavõrdsus. See aga tähendab kogu Eesti majandusliku, sotsiaalse ja demograafilise arengu tasakaalust väljalangemist, samuti ökoloogiliste probleemide ülemäärast kuhjumist tiheasustuse piirkondades ning elukvaliteedi langust kogu riigis. Ühiskonna lõhestumine on omandanud ohtliku mõõtme.

Süvenevas sotsiaalses kriisis peaks põlluharimine ja kodumaiste toiduainete tootmine omandama uue tähenduse, ent tegelikkuses on praegune valitsus jätnud põllumajandustootja saatuse hoolde. Kriisi süvendab siseriiklike põllumajandustoetuste vähendamine rohkem kui 335 miljoni krooni võrra ning Eesti huvide ebarahuldav kaitse Euroopa Liidus. Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika raames on Eesti teiste EL liikmesmaadega võrreldes kahjuks ebavõrdses seisus. Sellele vaatamata loodab tänane valitsus, et Eesti maaelu probleemid võiks tema eest lahendada Euroopa Liit.

Keskerakond leiab, et Eesti maaelupoliitika eesmärk peab olema soodsa elu- ja ettevõtluskeskkonna loomine maal, kodumaiste väiketöötlusettevõtete taassünd, olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute loomine, ekspordivõime suurendamine. Põhiline eesmärk on meie elanikkonna varustamine kodumaise toiduga.

Valitsus ei tohi maaelu- ja põllumajanduspoliitika küsimustes jääda passiivseks kõrvaltvaatajaks, vaid peab arengule aktiivselt kaasa aitama nii eelarve- ja maksupoliitika, institutsionaalsete ümberkorralduste, vajalike uurimuste rahastamise kui ka kvaliteedikontrolli tõhustamise kaudu.

Teadus, uuringud ja ülevaade ressurssidest ning turust

1. Ühtse maaelu- ja põllumajanduspoliitika vältimatuks eelduseks on kaasaegsed teadusuuringud ning täpse ülevaate omandamine meie ressurssidest ja vajadustest, samuti rahvusvahelise turu konjunktuurist ja selle arengusuundadest. Senikaua, kuni me ei oma ülevaadet, kui palju põllumajandussaadusi vajab Eesti oma tarbeks ja kui palju ning kuhu on neid võimalik eksportida, ei saa rääkida ka kaasaegsest põllumajanduspoliitikast.

Eelarve- ja maksupoliitika

1. Riigi üheks tähtsamaks hoovaks kodumaiste põllumajandustootjate olukorra kindlustamisel on maksupoliitika. Nii tuleb rakendada mahetoodangu vähendatud, näiteks 5% käibemaksumäära, et suurendada mahetoodangu konkurentsivõimet ja vähendada hinnavahet tavatoodanguga. Otstarbekas on vähendada ka eriotstarbelise diislikütuse aktsiis Euroopa Liidu poolt nõutud tasemele ja kaotada värvilise diislikütuse kasutamine (diislikütust jaotada hektaripõhiselt). Näha perspektiivis ette erikütuse kaotamine ning selle asendamine aktsiisi kompenseerimisega.

2. Säilitada Maaelu Arengu Kavas ettenähtud otsetoetused 2010.-2013. aastaks kavandatud tasemel.

Rahvusvaheline koostöö

1. Eesti Valitsus peab võtma poliitilise initsiatiivi vastavates Euroopa Liidu institutsioonides, et toetada kodumaist turgu suuremate kokkuostukoguste limiitidega (piim, liha, või, lõssipulber, teravili jm).

Eesti põllumees ootab välisministeeriumilt oluliselt suuremat tuge meie põllumajanduskaupade ekspordi arendamisel ja uute turgude leidmisel.

2. Eesti peab üle saama idavaenulikust poliitikast ning arendama Soome riigi eeskujul tõhusat idasuunalist kaubanduspoliitikat. Eesti peab tõstma oma toiduainetööstuse ekspordivõimekust. Välja tuleb arendada riiklik tugisüsteem, mis aitab kohalikul maaettevõtjal oma toodangut tõhusamalt idaturule turustada.

Institutsionaalsed abinõud

1. Põllumajandusministeerium tuleb reorganiseerida põllumeest senisest enam toetavaks, kaitsvaks ja nõustavaks valitsusasutuseks. Selleks peab ministeeriumi oluliste otsuste ettevalmistamisele senisest tõhusamalt kaasama erialaliitude esindajaid.

2. Lühendada maaelu arenguks kasutatavate stuktuurfondidest (PRIA) eraldatud taotluste menetlemist ja positiivsete lahendite korral teha ettemakseid.

3. Mis tahes toetusi tuleb maksta ainult tegelikele tootjatele, mitte nn tugitoolipõllumeestele.

4. Tuleb välja kujundada tugev kohalikke põllumajandustootjaid ja nende organisatsioone abistav ning kindlustav riiklikul- ja erakapitalil põhinev süsteem, mis võimaldab teha suuremaid investeeringuid ja koondada vahendeid kohalikele põllumajandusühistutele ja ümbertöötlejatele vajalike tarvikute sisseostuks. Alustada pole vaja päris tühjalt kohalt – süsteemi orgaaniliseks osaks saavad juba eksisteerivad Kredex ja Maaelu Edendamise Sihtasutus.

5. Vajame riiklikku programmi ühistute tegevuse edendamiseks. Tuleb välja töötada ja vastu võtta ka hoiu-laenuühistutele suuremaid tegutsemisvõimalusi pakkuv seaduste pakett.

6. Tuleb tööle rakendada kaubandus-ombudsman, kelle ülesanne on kontrollida jaekaubanduse juurdehindluse piirmäärade õiglust ja mõistlikkust ning aidata reguleerida tootjate ja vahendajate erimeelsusi.

Kodumaise toodangu kvaliteet ja konkurentsivõime

1. Vastavalt euroopalikule arusaamale on tervislik toit üks rahva tervise olulisemaid tagatisi. Selle lihtsa tõe eirajad tõrjutakse järkjärgult Euroopa põllumajandusturult välja. Eesti riik peab jõulisemalt kaasa aitama mahetootmise edendamisele ja mahetoodangu tarbimise propageerimisele. Mahetootmise suurendamiseks ja mahetoodangu kasutamiseks lasteaedades, koolides ja riigiasutustes tuleb välja töötada riiklik programm.

2. Väga täpselt regulatsiooni vajavad geneetiliselt muundatud organismide kasutamise tingimused ja kord. Suuname jaekaubandusettevõtteid esitlema GMO-sid sisaldavaid tooteid ja ka mahetooteid teistest toodetest ja kaupadest eraldi väljapanekuna. See aitab tõsta tarbija teadlikkust ja kaitsta tema tervist.

3. Kaitsmaks kodumaist tootjat madalakvaliteedilise või saastatud, kuid samas odavamate importtoiduainete kõlvatu konkurentsi eest, tuleb ellu rakendada tõhus toiduainete kvaliteedi kontrollimise süsteem.

4. Tuleb väärtustada kodumaist põllumajandustoodangut ning kaubatähist „Eesti toode“. Samas tuleb suurendada nõudlikkust selle omistamise tingimuste osas, sh välismaisel põllumajandustoormel põhinevatele toodetele omistamise suhtes. Eesti toote tiitli (Eesti Viin) kasutamine näiteks importpiiritusest valmistatud viina suhtes on tarbijat eksitav.

Kohaliku omavalitsuse töövõime tagamine ja tugevdamine

1. Kohaliku elu, sh infrastruktuuride väljakujundamise, hariduse, tervishoiu, ühistranspordi ja kultuurielu edendamise põhikoormus lasub kohalikel omavalitsustel. Nende eduka tegevuse põhiline eeltingimus on neile keskvõimu suvast sõltumatu ja piisava tulubaasi kindlustamine tulumaksuseaduse muutmise või mõne teise meetme kaudu.

2. Kohaliku halduse liigne allutamine ametkondlikule juhtimisele ei ole kaasa aidanud maaelu edendamisele. Kohaliku loomingulise initsiatiivi avaramaks rakendamiseks tuleb seadusandlikul tasandil kaasa aidata omavalitsusliitude tugevdamisele ning regionaalse haldustasandi paremale töölerakendamisele kohalike inimeste ja ettevõtluse kasuks.

Rahvuslik põllumajanduspoliitika aitab tuua meie tarbija lauale omamaise, tervisliku ja odavama toidu ning, mis põhiline, luua tuhandeid tarvilikke töökohti, mis hoiab meie inimesed maal ja toob nad sinna tagasi.

Jaga |