Karistada said süüta süüdlased

MANIVALD MÜÜRIPEAL,      02. mai 2007


Viimastel nädalatel selgus kaks ametnikku, kes olevat kohe kõvasti seadust rikkunud. Õigem oleks siiski öelda: nad tehti süüdlaseks. Noiks pahategijaiks tunnistati Peeter Mardna ja Värner Lootsmann.

Peeter Mardna andis ajakirjandusele teada mõnest niisugusest arstist, kes oli asunud teenima globaalse rahavõimu huve – kirjutas välja retsepte, mille abil narkootikume Soome voolas. See on tõsine kuritegu, mis Mardna kaudu sai rahvale teatavaks. Kui on tegemist kahtlaste rahadega, ega siis asjaosalised kergelt alistu. Nemad leidsidki võimaluse Mardnat karistada – tema tegevus olevat võimaldanud teleriekraanilt näha kellegi (spekulantide, diilerite?) delikaatseid isikuandmeid.
Ausa riigikodanikuna käitunud dr. Mardna teenis tänu asemel ära hoopiski noomituse.

Mitu aastat tagasi läks Tallinnas Sakala Keskuse uuem osa ärikate kätte. Kui sai teatavaks nende plaan väärthoone lammutada, astusid paljud kodanikud välja sellise rumaluse teokstegemise vastu, kuid midagi ei õnnestunud enam päästa. Minagi kirjutasin Riigikogule ja valitsusele, kuid need võimutasandid ei astunud mingit otsustavat sammu.

Lõpus aga leiti patune – Sakala mahalõhkumises süüdi olijaks tehti Harju maavanem Värner Lootsmann. Oletatav kahju (uue ehitamise maksumus) olevat ligi miljard krooni. Kas süüta süüdlasele määratud noomitus peab selle heastama?

Kogu selline karistuste määramine tuletas järjekordselt meelde punase aja elutarkust: kõigepealt suur hurraatamine, seejärel hale p...ekukkumine, lõpuks aga mitte-asjaosaliste premeerimine ja süüta süüdlaste karistamine.

Mitte midagi pole Eesti halli taeva all muutunud!



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)