Tervishoiuliidud ei kirjuta koostööleppele alla

Viimased uuringud näitavad, et rahulolematus eriarstiabiga kasvab. Nii kodu- kui ka välismaised eksperdid on kinnitanud, et tervishoiu rahastamine on jätkusuutmatu ja seda tuleb kiiresti muuta. Tervishoiukulude osakaalult SKP-s, mis näitab eelkõige riigi poliitilise võimu suhtumist inimeste tervisesse, on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel Eesti langenud Euroopa riikide „edetabelis" eelviimasele kohale, edestades napilt vaid Rumeeniat.

Patsientide vajadustele vastava tervishoiusüsteemi jaoks ei piisa praeguse finantseerimise säilitamisest.

Sellele vaatamata ei nõustunud sotsiaalminister Taavi Rõivas kirjutama leppesse isegi tagasihoidlikku eesmärki jõuda aastaks 2020 tervishoiu rahastamises Euroopa Liidu 2010. aasta keskmisele tasemele ja leida tervishoiule täiendavaid tuluallikaid lisaks meie kõigi palkadelt makstavale 13-protsendisele ravikindlustusmaksule ja patsientide omaosalusele.

Sotsiaalminister keeldus võtmast poliitilist vastutust kokkuleppe täitmise ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamise eest.

Senine kogemus ei anna kahjuks kindlust, et lepe tegelikult tagab partnerite kaasamise ja nende arvamuse arvestamise. Viimane hoiatav näide on kiirabireform, mis teostati Terviseameti juhi käskkirjaga ilma igasuguse aruteluta kokkuleppe töörühmas, kuigi kiirabibrigaadide arvu ja regionaalse paiknemise peavad heaks kiitma kokkuleppe osapooled.

Töörühmas osalejad on teinud tõhusat tööd. Patsiendid, tervishoius töötavad ja spetsialiste koolitavad inimesed teavad kõige teravamaid probleeme ja pakkusid neile ka lahendusi. Kahjuks on enamik ettepanekutest kõrvale jäetud ja Sotsiaalministeeriumis taaskord koostatud ebamäärane dokument, mis räägib põhimõtetest, arendamisest, suurendamisest. Mõõdetavad tulemused on asendatud selliste sõnadega, mis kuuluvad hämamise leksikoni ega sobi tõsistesse lepingutesse.

Tunnustame algatust arutada tervishoiu tulevikku koos kõigi tervisevaldkonnas tegutsevate organisatsioonidega, kuid meie eesmärk on jõuda kokkulepeteni, mis tagavad patsientidele kvaliteetse arstiabi ja toovad tervishoidu selleks vajalikku lisaraha.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Eesti Ämmaemandate Ühing

28. jaanuaril

 -------------------------------------------------------

Sotsiaalminister Taavi Rõivase pöördumine: Tervishoiu tulevikuplaanid on hästi kaardistatud

Eesti tervise tuleviku hea tahte koostöölepet on neli kuud põhjalikult ette valmistatud. Mul on väga kahju, et osad tervishoiutöötajad teatasid, et nad leppele alla ei kirjuta, kuid siiras heameel, et sektori tulevikusoovid on selgelt kaardistatud.

Esmakordselt Eesti ajaloos arutasid 22 tervishoiuorganisatsiooni esindajad koos ühise laua taga läbi Eesti tervishoiu sõlmküsimused ja valupunktid. Leppe sisu osas saavutasime konsensuse ning kaardistasime ära olulisimad tegevused, et tervishoid oleks jätkusuutlik. Tõsi on see, et tegu on kompromisstekstiga, sest erinevatel organisatsioonidel on sageli erinev nägemus ning prioriteedid. Nii polegi lõpptekst kellegi „nägu", vaid kokkulepe sellest, kuidas ühiselt edasi minna.

Väga oluline on rõhutada, et siin leppes pole antud katteta lubadusi. Kõik eesmärkide saavutamiseks planeeritud tegevused on kirjeldatud tegevuskavas kuupäevade ja vastutajatega. Lepe seab eesmärgiks hoida avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest vähemalt 12,3 %, kuigi ei ole ilmselt osalist, kes ei sooviks tervishoiu eelarve kasvu. Sotsiaalministril valitsuse liikmena pole võimalust võtta eelarveaastat ületavaid kohustusi, seda saab teha üksnes parlament.

Samuti ei soovi me, et lisaraha tervishoidu tuleks patsiendi omaosaluse kasvust, sest see ei oleks Eestile parim lahendus. Kui tervishoiusektor lepiks kokku hoida tervishoiukulud vähemalt samal tasemel kui sel aastal, kasvaksid need koos riigieelarve kasvuga ehk samas tempos kogu Eesti edenemisega.

Sotsiaalministeerium hindab siiski kõrgelt tervishoiusektori esindajate ühiseid pingutusi hea tahte koostööleppe koostamisel. Vaatamata sellele, kas kõik osapooled leppele alla kirjutavad või mitte, juhindume oma edasises töös mitme kuu jooksul läbi arutatud ja leppes kirjeldatud tegevustest, et Eesti tervishoid oleks kvaliteetne, jätkusuutlik ning mis kõige tähtsam, meie inimeste tervis hoitud. Loodan väga, et tervishoiutöötajad siiski omavad head tahet teha koostööd tervema Eesti nimel.

28. jaanuaril

Jaga |