Kas rõõmustada koos IRL-i ministritega?

Kui kuulen, et meil Eestis on kõik korras ja elu läheb üha paremaks, rõõmustan minagi. Kui IRL räägib, et ta on täitnud valijatega lepingu ning kodukulud on vähenenud, tahaks jälle rõõmustuda. Oot-oot, liikuda ma ei saa, aga mõistus on veel selge. Mille üle siis õieti rõõmustada? Elektrihind on tõusnud, poes on kõik toidukaubad kallinenud, arstirohud maksavad rohkem, bensiinihind on kerkinud, küttekulud samuti. Pension on küll veidi tõusnud, aga mitte kuidagi ei kata elukallidust.

Kas mind ja kogu rahvast peetakse nii rumalateks, kes millestki aru ei saa? Nüüd kuulen, et valitsus ei soovi laste huviringe, vastupidiselt lubatule, rahastada. Õpilastele määratud toiduraha koolides on haletsusväärselt väike ja gümnaasiumis õppijad riigilt tasuta lõunat ikka veel ei saa. Loen, et meie põllumajandusele on järgmistel aastatel ette nähtud kõige vähem toetusi kogu Euroopa Liidus! Politsei- ja Päästeamet on alarahastatud.

Ikka ja jälle on IRL-i ministrite (Parts, Seeder, Vaher, Aaviksoo) poolt valitsetavatel aladel Eesti tegelikkuses midagi väga korrast ära. Täiusliku õnne tulemiseks aga on regionaalminister Kiisler (jälle IRL!) kõigi hädade jaoks imeravimi leidnud - haldusreform päästvat kõigest halvast. Ja et polegi vaja kriisieelset omavalitsuste maksubaasi taastada, kuna omavalitsused jäid ellu, ning las nad hingitsevad nüüd edasi, kuni elukalliduse tõus neid ühinema sunnib. Ja mis siis, et kolme vaest kokku liites ühte rikast ei saa! Peamine on näiline tegevus, mitte tulemus.

See kõik paneb mind hoiatama nende IRL-i tegelaste valimise eest omavalitsustesse, kes räägivad oma erakonna väärtustest, kuid kes ei ole suutnud omavalitsuste hallatavatel aladel elavate inimeste eest seista ja neid kaitsta IRL-i ministrite eest.

HENNO EVERT, pensionär, Abja-Paluoja, Viljandimaa

Jaga |