Nädal Euroopa Parlamendis

Mereveondus tuleb kaasata heitkogustega kauplemisse

EP arutas raportit "EL-i integreeritud merenduspoliitika". Selles leitakse, et EL-i merenduspoliitika üks ülesanne olgu kliimamuutuste tagajärgedeks valmistumine.

Raport rõhutab rannikualade mõistliku haldamise olulisust ning seda, et rannikutel rakendatavad ehitusprojektid peavad arvesse võtma kliimamuutuste tagajärgi ja sellest tulenevat merevee taseme tõusu, liivade erosiooni ning tormide sagenemist ja tugevnemist. Tõdetakse, et liustike sulamine võib tulevikus põhjustada mitte ainult merevee taseme tõusu, vaid ka korvamatut kahju inimestele, loomadele ja taimedele.

Uudse ideena esitati, et ka EL merenduspoliitika peab lisama  olulise panuse kasvuhoonegaaside vähendamisse. Selleks tuleb meretransport kaasata heitkogustega kauplemisse.

Raport tõstis esile vajadust edendada teadusuuringuid merede kui taastuva energiaallika kasutusele võtmiseks ning uute, puhtamate laevakäitlustehnoloogiate arendamiseks. Kindlasti on oluline tihedam koostöö Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO).

EP juhtis EK tähelepanu asjaolule, et märkimisväärne osa merereostusest pärineb maismaalt. Kuna EK ei ole nimetatud teemaga eriti aktiivselt tegelnud, peab EP oluliseks, et  koostataks maismaalt pärineva reostuse vähendamise tegevuskava. EP-s esitletud raportis rõhutatakse, et veepoliitika raamdirektiivi ülevõtmine hõlmab tegevuskava, mis taotleb  Põhja- ja Läänemerre uputatud lahingumoona kindlakstegemist ja kõrvaldamist.

Merenduspoliitika raport käsitles samuti kalandust. Oluline on, et EL pööraks enam tähelepanu kalavarude kestmisele ning kalalaevastike ja rannikualade majandusliku elujõulisuse tagamisele. Arutelul rõhutati, et kalanduspoliitikas tuleb vältida selliseid vigu nagu ületsentraliseerimine ja võimetus arvesse võtta piirkondlikku eripära.

Ette nähti vajadus vastastikku tunnustada kalalaevade kaptenite ja mehaanikute kutseharidusdiplomeid. Samuti on tarvis anda  konkreetseid  toetusi ja hüvitisi kaluritele, keda mõjutavad kalavarude taastamiseks või ökosüsteemi kaitsmiseks võetud meetmete sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, eriti vähemsoodsates piirkondades ja kogukondades.

Selle teema juures on paslik märkida, et alates käesoleva aasta 20. maist tähistakse Euroopa Liidus merenduspäeva.

Võidelda tuleb kõikide diskrimineerimisvormide vastu

EP arutas raportit, mis puudutas Euroopa Liidus esinevaid diskrimineerimisvorme. Selles dokumendis juhitakse EK tähelepanu vajadusele 2008. aastal esitada puuet, vanust, usku või veendumusi ja seksuaalset sättumust hõlmav raamdirektiiv, et lõpule viia diskrimineerimisvastaste õigusaktide pakett. Kahe varasema direktiiviga on juba keelustatud diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu alusel.

Uus direktiiv keelustaks kõikides ühenduse pädevusse kuuluvates valdkondades kõik diskrimineerimisvormid, sealhulgas nii otsese kui ka kaudse diskrimineerimise. Direktiiv hõlmaks selliseid valdkondi nagu haridus, elukestev õpe, sotsiaalkaitse, kaasa arvatud sotsiaalkindlustus, eluase ja tervishoid, diskrimineeritud rühmade kujutamine meedias ja reklaamis; puuetega inimeste füüsiline juurdepääs teabele, sidevahenditele, transpordiliikidele ja üldkasutatavatele kohtadele, sotsiaalsetele soodustustele ning kaupadele ja teenustele, mis on üldsusele kättesaadavad.

Raport rõhutas vajadust käsitleda selles raamdirektiivis mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemist.

Toimunud arutelu käigus leiti, et teatud liikmesriikides (sealhulgas Eestis) on puudulikult üle võetud või rakendatakse puudulikult direktiivi, mis käsitleb võrdset kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ning direktiivi, mis puudutab võrdset kohtlemist sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust. EP tegi selles osas EK-le ka ettepaneku jätkata liikmesriikidele surve avaldamist, et nad täidaksid oma õiguslikke kohustusi võtta need direktiivid üle võimalikult kiiresti.

Arutelu käigus rõhutati, et diskrimineerimisvastaste siseriiklike sätete rikkumiste korral kohaldatavad sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning et diskrimineerijaga võitlemise koorem ei tohi jääda üksikisiku kanda. Sellise olukorra vältimiseks tuleks liikmesriikidel tagada diskrimineerimise ohvritele juurdepääs mitmesugustele õigusabi tugiteenustele.

Kaasraportöörina peetud sõnavõtus tõin välja järgmist:

"Kõikide võrdsus seaduse ees ja kaitse diskrimineerimise vastu on inimõigus. Seda kinnitavad ka kõikide liikmesriikide põhiseadused. Ometi pole meie kodanikud diskrimineerimisvabad. ?henduse õigusega on reguleeritud sooline võrdõiguslikkus töösuhetes. Vähem oleme aga tähelepanu pööranud vastuvõetu täitmisele. Kuidas muidu seletada Eurostati iga-aastaseid avalikke uuringuid, mis näitavad mitmetes liikmesriikides suuri erinevusi naiste ja meeste palkade vahel. Minu koduriigis Eestis on see isegi 27 protsenti, ja seda naiste kahjuks. Nii on juba üle 10 aasta, jätkuvalt ka täna. Sama oluline, kui selle teema õiguslik reguleerimine, on ka selle õiguse kaitstuse tagamine. Ka sellega peame tegelema. Vajadusel tuleb aga algatada ka rikkumismenetlus. Just õiguskindlus on see, mida meie kodanikud vajavad."

Euroopal on tarvis rohkem naisteadlasi

EP arutatud raportis märgitakse, et naisteadlased on EL-is vähemuses, moodustades 35% valitsus- ja kõrgharidussektoris töötavatest teadlastest ning 18% erasektoris töötavatest teadlastest. Kuigi naised moodustavad rohkem kui 50% EL-i üliõpilastest ja saavad 43% EL-i doktorikraadidest, täidavad nad keskmiselt vaid 15% kõrgematest akadeemilistest töökohtadest. Seetõttu on neil otsuste tegemisel oluliselt väiksem mõjuvõim. Tihti põhjustavad alaesindatust soopõhised stereotüübid ning töölevõtuprotsessi läbipaistmatus.

EP kutsus EK-i üles pöörama enam tähelepanu naiste osalemisele teaduslikes uurimisprogrammides, pakkudes sihipärast soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitust neile, kes on otsuseid tegevatel ametikohtadel, nõuandekogudes ja hindamisnõukogudes, koostavad pakkumiskutseid ja pakkumisi ning juhivad lepinguid käsitlevaid läbirääkimisi.

EK ja liikmesriigid peaksid võtma positiivseid meetmeid naisteadlaste julgustamiseks ning edasi arendama toetus- ja juhendamiskavu. Eriti oluline on, et tugevdataks naisteadlasi hõlmavate võrgustike loomist riigisisesel, piirkondlikul ja EL-i tasandil. Selliste võrgustike loomine on hädavajalik vahend tasakaalu saavutamiseks naiste mõjuvõimu suurendamisel, ajendamaks enam teaduskarjääri tegema ja julgustamaks naisteadlasi poliitilises arutelus osalema, edendamaks nende ametialast edutamist.

EK-i ja liikmesriike kutsuti kasutama läbipaistvamaid töölevõtuprotsesse ning võtma endale kohustusi tagada hindamis-, valimis- jt komisjonides sooline tasakaal, seades mittesiduvaks eesmärgiks naiste vähemalt 40% osaluse saavutamist. See peaks kaasa aitama, et 2010. aastaks täidaksid naised avaliku sektori uurimistegevuses juhtivaid ametikohti 25% ulatuses. Soolise tasakaalu suhtes otsustas EP hääletamisel toetada tasakaalustatud lähenemist, seades eesmärgiks, et oleks  vähemalt 40% naisi või 40% mehi.

Kaasraportöörina esinedes ei toetanud  ma mehhaaniliste sookvootide kehtestamist, ent toetasin erinevaid meetmeid, et naisteadlastele loodaks võimalusi töö- ja pereelu ühitada ning rakendataks nõustamisteenuseid või eriprogramme toetamaks tüdrukute ja naiste huvi teaduskarjääri alustamise vastu.

Kliimamuutuste leevendamise praegused meetmed on ebapiisavad

Kliimamuutuste arutelu kujunes aktiivseks. EP mõistis hukka teaduslikult alusetud katsed kujutada kliimamuutuste põhjuste ja tagajärgede uurimise tulemusi küsitavana. Teadusuuringutest ilmneb, et meie planeeti ähvardab tõsine oht, kui ei võeta kiiresti meetmeid süsinikdioksiidi jm kasvuhoonegaaside heite kasvu aeglustamiseks või isegi peatamiseks.

Raportis hoiatatakse, et praegused kliimamuutuste leevendamise meetmed pole piisavad vähendamaks ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet järgnevatel aastakümnetel. Rõhutati, et teaduslikult on tõestatud globaalse soojenemise valdavalt inimtekkelised põhjused. Seega on tänased kliimamuutuste leevendamise meetmed ja nendega seotud säästva arengu tavad ebapiisavad ning vajavad tõhustamist. Märgitakse, et tõenäoliselt saavutab EL oma Kyoto sihteesmärgi aastaks 2012, kuid tõdetakse, et pärast 2012. aastat peavad liikmesriigid kasvuhoonegaaside heitkoguseid veelgi vähendama.

EP ajutine kliimamuutuste komisjon tegi ettepaneku, et veel enne EP ametiaja lõppu tuleks esitleda üldsusele konkreetseid soovitusi EL-i tulevase kliimamuutuste alase integreeritud poliitika ning kohanemis- ja leevendamismeetmete jaoks.

Türgi peaks reformiprotsessi  kiirendama

EP arutas Türgi 2007. aasta eduraportit, mille puhul rõhutati, et Türgi valitsusel tuleb võtta partnerluses esitatud prioriteedid ja tähtajad kiiremas korras oma reformikavadesse, sest edasine viivitamine tõsiselt kahjustaks ühinemisläbirääkimiste kulgu.

EP väljendas muret ka mitmete erakondade keelustamise tagajärgede pärast ning ootab, et Türgi konstitutsioonikohus austaks õigusriigi põhimõtteid, Euroopa standardeid ja Veneetsia komisjoni suuniseid erakondade keelustamise kohta. Toetati Türgi valitsuse poolt oma parlamendile esitatud karistusseadustiku artikli 301 muutmist, mis on esimeseks sammuks karistusseadustiku põhjalikul reformimisel ning edaspidi välistaks Türgis sõnavabaduse kitsendamise.

EP avaldas heameelt, et 2007. aastal saadi Türgis demokraatlikul teel  võitu sõjaväe katsetest sekkuda poliitikasse. Türgi valitsust julgustatakse enam tegema täiendavaid süstemaatilisi jõupingutusi tagamaks, et demokraatlikult valitud poliitilise juhtkond kannaks täielikku vastutust sise-, välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamise eest.

Arutelul tõstatus nii kurdi vähemuse õiguste kui ka soolise võrdõiguslikkuse teema. EP rõhutas, et Türgi valitsusel tuleks astuda otsustavamaid samme kurdi küsimuse lõplikuks lahendamiseks. Nii peavad Türgis ka kurdi päritolu kodanikele olema kättesaadavad kultuurilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused.

EP leidis, et Türgi Demokraatliku ?hiskonna Partei (DTP) võimalik keelustamine kahjustab poliitilise lahenduse saavutamist. EP mõistisi hukka kohtuasjad nende kurdi soost linnapeade ja teiste poliitikute vastu, kes kasutasid kurdi keelt või avaldasid oma arvamust kurdi küsimuse suhtes. DTP-d ja selle parlamendiliikmeid ja linnapeasid kutsuti üles selgelt eristuma Kurdistani Töölisparteist (PKK).

Sooline võrdõiguslikkuse teemal kutsuti Türgit uue tsiviilpõhiseaduse koostamise protsessis tagama võrdsed võimalused. Leiti, et Türgil tuleks käsitada naiste õigusi kui inimõigusi.

Türgi teema lõpetuseks võib kokkuvõtvalt öelda, et vaatamata sellele, et võrreldes eelmise eduraporti vastuvõtmisega on Türgis vahepeal aset leidnud väga positiivsed arengud, on selleks, et Türgi saaks liituda EL-iga, vaja ellu viia veel palju demokraatlikke muutusi. Samas tuleb tõdeda, et kahjuks võib EP istungisaali parempoolses tiivas täheldada Türgi liitumise vastaste arvu suurenemist.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |