Keskerakonna riigikogulased võrokestel külas

„101 rahvakohtumise“ õhtu moderaatoriks olnud Anneli Ott tutvustas kõigepealt laudades arutusele tulevaid teemasid. Nendeks olid majanduspoliitika, maaelupoliitika, regionaalpoliitika, haridus- ja kultuuripoliitika, „kuidas kaitsta tööinimest?” ja transport. Iga teema juures oli n-ö kohtunikuks üks riigikogulane ning iga laudkond pidi oma teema kohta kümme ideed kirja panema ja need pärast teistele ette kandma. Ideede kirjapanekuks anti 45 minutit.

Minu osaks oli ringi käia ja kuulata, mida laudades räägitakse ja kas ka millegi üle vaieldakse. Anneli Ott juhtis ise maaelu-lauda ning talle sekundeerisid seal teiste seas Võru volikogu esimees Ülo Tulik ning Võrus väga lugu peetud põllumajandusettevõtja Mart Timmi. Timmi kurtis, et riigiaparaat on praegu väga erasektori kukil ning ametnikke sünnib järjest juurde. „Mul on tapamajas 15 erinevat kausta,” pajatas ta. „Just, ja kõik teavad, millises nurgas hiir suri,” viskas Tulik seepeale võllanalja. Põhimureks kujunes laudkonnal aga see, kuidas oleks võimalik noori aidata, et nad tahaks maale elama tulla.

Võrru lennuväli?

Oudekki Loone kureeris küsimust, kuidas aidata tööinimest. „Kõige hullem on noorte tööpuudus,” ütles sõna sekka 88-aastane Leida, kes töötanud 43 aastat Võru restoranis. „Minu nooruses polnud sellist probleemi olemaski, siis oli kõigil tööd. Praegu pole siin aga ühtki tehast, mitte midagi ei toodeta. Mul on kolm lapselast, kõik sõidavad Soome tööle. Pereelu ei saa nii üldse elada.” Leida arvates peaks Eestis kindlasti rohkem tootmist olema.

Õige huvitav seltskond oli sattunud Aadu Musta lauda. Tema kõrval istus Võru legendaarne Pommionu ehk ilutulestikuärimees Jüri Luik isiklikult ning Luige kõrval Võru abilinnapea Sixten Sild, kes on sots. Luik ei väsinud Musta küsimustega pommitamast ning Must neid viisakalt tagasi tõrjumast. Arutelus osalenud Kesknoorte Võrumaa klubi esimehe Markus Meieri sõnul on üheks suurimaks probleemiks õpetajate vähesus tööturul ning eriti vähe olevat füüsika- ja loodusteaduseõpetajaid. Arutati ka selle üle, kes kaitseb koolides õpetajaid, kui õpilased neid ründama peaksid.

Regionaalpoliitika ja transpordi alase laudkonna „kohtunikuks” oli Jaanus Karilaid ning kohalikest tuntud nägudest olid end tema kõrvale sättinud Võru munitsipaalettevõtte juht Andres Visnapuu ning linnakodanikud Tõnu Kulla ja Tõnu Anton, kauaaegsed Võru volikogu liikmed, keda ajas nende sõnul kohale uudishimu ning kes laua valisid selle järgi, mis temaatika neile kõige rohkem muret teeb. Aga kuidas siis elu maal edasi viia? „Selleks ei pea olema fakiir,” tähendas Kulla naeratades. „Töökohti on vaja! Praegu on regionaalpoliitika selline, et Tallinn on pilvedes, aga muud kohad jäävad kaugele maha.” Tema hinnangul oleks maakohtadele vaja maksusoodustusi. Transpordi alases arutelus tekitas elevust mõte, et Võrus võiks olla oma lennuväli.

Majanduspoliitika laudkond oli Erki Savisaare ohjata ning seal arutleti elavalt selle üle, kuidas Võrru rohkem turiste saada. Leiti, et abi võiks olla Tamula järve väärtustamisest.

Kohaliku elu edendamisel pakuti võimalusteks paremat ühistransporti, töökohtade loomist ning huvitegevuse arendamist.

Sõbralikud vaidlused

Kui Anneli antud 45 minutit otsa said, pidid laudkondade poolt valitud esindajad ülejäänutele arutelust lühikese ülevaate andma. Seejärel oli kõigil võimalik neile küsimusi esitada. Hariduse laudkonna eestkõneleja, Võru sotsist abilinnapea Sixten Sild näiteks rääkis pikalt ja laialt erikoolide säilitamise vajalikkusest. „On lapsi, kel on mingi hälve normaalsusest, ja kui nad normaalsetega kokku panna, siis on õpetajate põhitähelepanu neil, ning normaalsetel lastel, kes peaks elu edasi viima, jääb haridus kipakaks,” rääkis ta. „Seepärast ei saa kõiki ühte kooli panna.”

Oudekki Loone kui tööinimese elu parandamise laudkonna eestkõneleja tõi aga ühtede olulisemate punktidena välja erivajadustega inimeste töötingimuste parandamise ning väikeettevõtetele soodsamatel tingimustel laenu andmise. Kõige põnevam tundus aga nende poolt välja käidud mõte tööbörsist ehk töökohtade registrist, mis kohustaks tööandjaid sinna kõiki vabu töökohti üles panema; enne poleks õigust kedagi palgata. Sixten Silla ideega tavaliste ja erivajadusliste laste eraldi õppimisest polnud Loone päris nõus. Tema arvates võiks pigem pürgida selle poole, et kõik lapsed oleks koos, aga kõik nad saaksid parima võimaliku hariduse.

Mõningatele eriarvamustele vaatamata kulges õhtu väga sõbralikus vaimus ning pärast innukat ajude ragistamist suunduti üheskoos kohvilauda, kus arutelu läks edasi vaikses tempos. Aadu Musta sõnul oleks ta Jüri Luigega rõõmuga edasi vaielnud, aga kahjuks sai vaidlusaeg otsa.

 Ka Tõnu Kulla ja Tõnu Anton lahkusid rõõmsate nägudega. Tõnu Kullal oli veel üks tähelepanek: „Ma olen näinud nõukaaegset bürokraatiat, ja teate, see oli nagu lust ja laulupidu praeguse kõrval,” sõnas ta naerdes.

Selliseks siis kujunes Kandles õhtu keskerakondlastest riigikogulaste ja Võru rahvaga. Oli tore ja hinge jäi hea tunne.

IRJA TÄHISMAA

Jaga |