Riik tahab pensioniiga tõsta

Tänavu aprillis kasvasid pensionid 22 protsenti, mis oli suurim tõus pärast seda, kui 2006. aastal valitsuses olnud Keskerakonna survel tõusid pensionid tervelt 33 protsenti ehk jõudsid siis rekordtasemele kogu taasiseseisvunud riigi ajaloos. Nüüd lasub pensionikasv kriisisattunud majanduse õlgadel ränga koormana.

Et pensionide arvestamise korda on raske muuta ja see oleks valitsuse jaoks äärmiselt ebapopulaarne samm, kaalutakse nüüd suurendada pensionäriks saamise vanust.

Esialgu on välja pakutud pensioniiga ühtlustada – tõsta nii meestel kui ka naistel 65 aastani. Kui arvestada, et praegu makstakse meil Euroopa riikide üht madalaimat pensioni (rahvapension ligi 1870 krooni ning 44-aastase tööstaaži puhul natuke üle 4500 krooni) ja keskmine eluiga on Eestis teiste riikidega võrreldes tunduvalt lühem, tundub pakutav pensioniiga liiga kõrge olevat. Eesti naine elab neli aastat vähem kui keskmine Euroopa naine; Eesti mees vastavalt kaheksa aastat vähem.

Naistel on vanadus siiski helgem kui meestel, sest nende keskmine eluiga on praegu Eestis meeste omast üksteist aastat pikem (naistel 78,4 aastat ja meestel 67,4 aastat). Jutt on keskmistest näitajatest. See tähendab, et pensioniea tõstmise korral paljud selle eani välja ei elagi.

Lohutuseks siiski, et keskmisse läheb ka noorelt lahkunute statistika, mis tähendab, et need, kel keskiga õnnelikult üle elatud, võivad nautida pensionipõlve kauem. Kn

Jaga |