Süümevannet polegi rikutud

Oleg Burov,      12. aprill 2006


29. märtsi Kesknädalas (lk 8) on pikalt selgitatud süümevande ringkäendust, kuid mina julgen väita, et süümevannet pole keegi ega kunagi rikkunudki ega valevannet andnud. Süümevande tekst oli juba koostatud KGB ja SSi tegelaste huvides – sinna oli sisse kirjutatud kolm määravat sõna "Eestit okupeerinud (sic!) riikide...".

Juhin tähelepanu selle määratluse minevikuvormile. Kas selliseid riike on üldse olemas? Hitlerlik Saksamaa okupeeris Nõukogude Liidu loodealad, ja siis Eesti Vabariiki ei eksisteerinud. NSVL pole seda ka mitte, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse 122. paragrahvi kohaselt on Eesti Vabariigi maismaapiir määratud Tartu rahulepinguga, aga osa sellest alast on veel tänini naaberriigi koosseisus. Siit johtub, et Venemaa kui NSVLi õigusjärglane on Eestit okupeeriv riik. Ülaltoodust tuleneb, et süümevannet andnud isikud ei olegi valetanud.

Rahva petmine Riigikogus 5. oktoobril 1992 toimunud presidendivalimisel aga siiski leidis aset. Põhiseaduse 79. paragrahv ütleb: „Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus." Põhiseaduse rakendamise seaduse 3. paragrahv täpsustab: kahekolmandikuline häälteenamus tähendab, et poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu.
Meenutame, et Arnold Rüütli poolt hääletas 32 Riigikogu liiget. See tähendab, et Lennart Meri vastu oli 32 häält; tema poolt aga anti 63 häält. Põhiseaduslik nõue sai ignoreeritud – Meri pidanuks saama 64 poolthäält.
Kui käisin asja uurimas valimiskomisjonis, püüti mulle selgeks teha: kõik on õige ja mina ei oskavat lugeda põhiseadust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)