Kuningas Ansipi uus Rõivas

Seega Edgar Savisaarele näis juba varakult võimalik, et Kallas võidakse omade poolt „kotti" panna. Täpselt kuu aega hiljem, 12. märtsil osutuski „Edgari ennustus" prohvetlikuks. Siim Kallas jäi „vabatahtlikult" peaministrikohast ilma ja Ansip tüürib täie veendumusega Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale.

Mis siis juhtus?

Paistab kangesti välja, et Reformipartei tõmbas sihilikult Kallaselt tooli alt ära. 18. märtsil „Foorumis" küsis saatejuht Andres Kuusk Laine Randjärvelt korduvalt, miks Reformierakond ei korraldanud pressikonverentsi kohe alguses, kui Eesti Päevalehe süüdistustelaviin Kallast matta ähvardas. Randjärv jonnakalt ei vastanud sellele küsimusele kuni saate lõpuni.

Urmo Soonvald imestas Delfis (16.03) samuti, miks oma erakond Kallast ei kaitsnud.

„Partei ei aidanud toonast perioodi selgitada; avalikkuse ette ei lükatud arvamusliidreid; ajakirjandust ei kutsutud Kallase suhtes hoogu maha tõmbama; meediasse ei lekitatud teemasid, mis oleks Kallase garantiiloo kõrvale lükanud," kirjutab Soonvald.

Tundub nii, et Kallase lükkas kõrvale Ansipi-leer Reformierakonnast. Täpselt seesama seltskond, kes mõni aeg tagasi erakonna sisevalimistel pettusega vahele jäämise hirmus ja asja avalikuks tulemise hetkel suunas kogu tule Kristiina Ojulandile. Ansipi-tiiva suurim rivaal Ojuland kõrvaldati tol hetkel meisterlikult. Nüüd tehti sama Siim Kallasega. Selles näib olevat üsna üksmeelel ka praegune meedia - et Kallase lükkas eemale tema oma erakond.

Just Siim Kallasest lahti saamise

eesmärgil lekitasid Ansipi-meelsed noororavad meediasse nn musta nimekirja, kellega Kallas ei tahtvat tulevikus koostööd teha. Nendeks olid väidetavalt välisminister Urmas Paet, justiitsminister Hanno Pevkur, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Jürgen Ligi ja Riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi.

Ka Kesknädalale sahistati, et Kallas eelistanuks valitsusse kutsuda vanema oravapõlvkonna esindajaid - Heiki Kranich või Toomas Vilosius näiteks, koguni Märt Raskist oli juttu.

See kõik ajaski närvi noored oravad, kelle jõud vahepealse kümne aastaga on kasvanud suureks ja mõjukaks. Kallas seda ei adunud. Järgnes see, mis järgnema pidi. Lisagem veel, et peaaegu kogu meedia on IRL-i käes, ja mahajäetav koalitsioonipartner küttis omalt poolt Kallasele tuld alla. Isegi Edgar Savisaar (seekord heatahtliku opositsioonipoliitikuna) pakkus Kallasele ainsa püsimajäämise võimalusena IRL-ile truuks jäämist. Kallas aga sihtis vaid aastaisse 2015-2016 ja nägi seal enda juhtimisel terendamas Reformi oivalist valimistulemust ning tema enda isiku hilisemat pärgamist presidendiametiga.

Kuidas sinna aga jõuda? Nendel esimestel trepiastmetel komistas Kallas saatuslikult.

34-aastase karjääripoliitiku Rõivase

tõenäoline saamine peaministriks tekitab muidugi küsimusi. Kõigepealt esitas need Kadri Simson: miks erakond ei leidnud valitsusjuhti oma aseesimeeste seast, keda on tervelt neli: Paet, Ligi, Kaja Kallas ja Keit Pentus-Rosimannus?

Ja muidugi kordub reformistide äraproovitud ja seni õlitatult töötanud muster! Et kõik halb, mis me tegime, tuli IRL-ist, ja nüüd on meie partneriks SDE, mis tähendab, et kõik hea, mis me teeme, juhtub ikka tänu taevale (loe: Reformierakonnale)!

Nii juhtus see ka 2002. aastal ja 2005. aastal, kuid tollal valiti oma näo puhastajaks ja valitsuses tehtud pattude lunastajaks Keskerakond.

Muidugi meenus eestlastele kohe ka Euroopa noorim peaminister Mart Laar (32) aastast 1992. Meenus ka see, et Laar asus toona kibekähku ellu viima oma rahastajate poliitikat, kelleks olid esmajoones väliseestlased ja Saksa fondid. Nii allub ka ootamatult peaministrirõivaisse riietatud Rõivas jätkuvalt Andrus Ansipile ja Jürgen Ligile ehk senisele kursile. (Imelik, et keegi ei usu, nagu suudaksid sotsid midagi valitsuses ära teha, kui just kosmeetika välja arvata.)

Ja üks asi veel - Siim Kallas, lisaks veale, et alahindas IRL-i, soovis üldse natuke liiga suurt tükki: anda Reformile uus hingamine ja tõsta reitingut; võimaldada Ansipile viisakas taandumine; võita järgmisel aastal valimised ja moodustada valitsus; saada ise presidendiks, ning lõpuks panna oma tütar Kaja Reformierakonna esinumbriks eurovalimiste nimekirjas. Tunnistagem, suur tükk ajas suu lõhki. Selles valguses tundub Taavi-poisi esilekerkimine lausa nunnukonkursi võiduna.

Kuid küsiks veel.

Miks eelistas oravajuhatus Rõivast Paetile ja Pevkurile? Paet on ju varem andnud pigem nõustuvaid signaale. Ja ta on ka kõige populaarsem selle valitsuse minister üldse.

Ilmselt Paet lihtsalt tunneb olukorda erakonnas, ja ju see pole just parajasti nii roosiline, et võtta vastu valitsusjuhi amet, mis nõuab kindlat tagatuba. Samuti ei sobi Paetile kui sümpaatsele isemõtlejale peaministrina jätkuv allumine Ansipile ja Ligile.

Igatahes kutsub Kesknädal kõiki Reformierakonna toetajaid eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel hääletama Urmas Paeti poolt!

Pevkuri kohta aga on juba ammu sahistatud, et omal ajal liikusid tema kaudu väidetavalt 5 miljonit krooni, mille eest transiidiärimehed Sergei Glinka ja Maksim Liksutov ostsid Reformierakonnalt Eesti kodakondsuse ning millest Pevkur olevat „vaevatasuna" osa raha endale saanud ja selle eest Tallinna maja ehitanud. Need sahinad pärinevad taas Reformierakonna enda seest, mistõttu ka Pevkuri asumine kõrgeimale ametipostile oli riskantne.

Mis Kesknädalat enim hämmastab,

on see, et isiklik võimuiha ansiplaste leeris osutus nii suureks, et valitsuspositsioonide kaotamise hirmus oldi valmis isegi „isakesele" Kallasele vee peale tõmbama. Ehk siis ainsale inimesele, kes tõepoolest oli võimeline kasvatama aastaga Reformierakonna reitingut.

Ellujäämiseks peab eriti kriisiaegadel erakonda juhtima suurt pilti nägev erudeeritud ja elukogenud vastutustundlik poliitik. Rõivases ega Pevkuris seda materjali ilmselgelt pole (veel). Nad on lihtsalt korralikud ja kuulekad poisid.

Kuid selliseid poisse me oleme juba näinud - ka Villu Reiljan püüdis noore Karel Rüütli kaudu omal ajal Rahvaliitu edasi juhtida. Täna me teame, kui kurb lõpp sel plaanil oli. Ja üks huvitav asi on sel Rüütlil ja Rõivasel veel ühine - mõlemad on suurimad miljonilaenajad (loe: eriti sõltuvad).

Arukuse ja mõistlikkuse mõõtme

on Reformierakond igal juhul minetanud. Nagu oli õigus ka Urmas Reinsalul - kadunud on nende usaldusväärsus. Pärast Siimu pagendamist on järele jäänud sisutult ja teadmata suunas hulpiv, välisele särale rõhuv ja iseend asendamatuks pidav inimkooslus, millest väljapoole kiirgab esmajoones naeruväärsust (nt seesama Laine Randjärve abitu esinemine „Foorumis", aga ka Ansipi endiselt enesekindlalt kivine hoiak).

Kui tsiteerida klassik Villu Reiljanit: ka Reformierakonnal oleks paras hetk tegelda sisekaemusega. Näiteks lugeda Shakespeare'i „Richard III" või minna Linnateatrisse vaatama kirjandusgeeniuse „Hamletit". Nad saaksid teada, et arulageda kavaldamise resultaat igal ajastul on ikka üks ja seesama. Olukorda, kus miski on mäda Eesti riigis, ei muuda see, kui vangerdame 17-ndat aastat ühtsamu poliitikuid, mitte aga erinevaid poliitikaid.

„Sa võid lollitada kõiki inimesi mõni aeg või mõndasid kogu aeg, kuid sa ei saa lollitada kõiki inimesi kogu aeg" - nõustub Kesknädal USA presidendi Abraham Lincolni vankumatu tõega.

Kesknädal hoiatab: järgmise aasta märtsis võib Reformierakonna täht kustuda sama kuulsusetult kui Koonderakonna oma.

URMI REINDE, INDREK VEISERIK

[esiküljefoto allkiri]

RÕIVAS VAJAB KIIVRIT: Peaministrikandidaat Taavi Rõivas vajab kohe kiivrit, mis kaitseks teda konkurentide ja oponentide turmtule eest. IRL, Hans H. Luige meedia, ERR, Tallinna TV, Postimees, Kesknädal jpt ei kavatse ambitsioonikat, kuid elukogemusteta noormeest hellitada. Esimene takistus, mis tal ületada tuleb, on valitsuse moodustamiseks kokku saada 51 häält Riigikogus. Tallinna ekslinnapea Jüri Mõis sellesse ei usu (Pealinn 17.3.2014). Rõivasel seisab ees terve kadalipp ja vaid selle läbimine näitab, kas temas peitub meelekindlust ja südikust, et pähesadavaid hoope vankumatult taluda.

[fotoallkiri]

KESKNÄDALAL ON KAHJU: Siim Kallast ei aidanud seekord jalgrattakiiver. Oleks pidanud Eesti poliitikasse naasmiseks tugevamalt relvastuma.

Jaga |