Sõjaroim on ka keeleküsimus

Keelnik,      25. oktoober 2006


Pärast Teist maailmasõda olid eesti keeles laialt kasutusel sõnad "sõjaroimar" ja "sõjaroim", mis üsna jõuliselt märgistasid sõjaaegseid eriti meeletuid metsikusi ja nende teokstegijaid. Nüüd on, võib-olla üsna pika maailmarahu tõttu, hakatud kas meelega või kogemata üle minema pikematele, ent tunduvalt lahjematele sõnadele "sõjakurjategija" ja "sõjakuritegu".
Tunnistagem, kuidagi lahja on kõnelda Nürnbergi rahvusvaheliselt tribunalilt karistuse saanud „sõjakurjategijatest". Ehk tasuks siiski naasta kunagise kurjakuulutavama ja hukkamõistvama sõnapaari juurde? Seda enam, et uute sõjaroimade toimepaneku võimalikkus on üha kuritegelikumaks kippuvas maailmas järjest enam hoogu saamas ja sõjaroimariks kujunemise oht varitseb ka Eesti mehi. [Leebem "sõjakurjategija" kuuluks minu meelest vormilt samasse ritta selliste sõnadega nagu "haigemaja" (s.t haigla) ja "külgehakkavate haiguste haigemaja" (s.t nakkushaigla).]
Selge olgu ka see, et iga kuri tegu pole veel kuritegu ja ammugi mitte roim, kuid iga roim on midagi palju hullemat kui hirmus kuritegu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)